Флаги России и Украины

Ukraina on valmis vastu võtma paar Venemaa oblastit "euroväärtuste juurutamiseks"

(Uuendatud 10:38 02.12.2019)
Ukraina valitsuse asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise lõimumise küsimustes Dmõtro Kuleba teatas Kiievi valmisolekust võtta Ukraina koosseisu mõned Venemaa oblastid.

TALLINN, 2. detsember — Sputnik. On selgunud, et lisaks Eesti parlamendi spiikrile Henn Põlluaasale on Venemaalt maid nõudnud ka Ukraina valitsuse asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise lõimumise küsimustes Dmõtro Kuleba.

"Ajalooline õiglus" Kuleba moodi

Oma taotlused on Ukraina kõrgametnik välja öelnud vastuseks Venemaa Riigiduuma esimehele Vjatšeslav Volodinile selle kohta, et natsionalism ja Kiievi-poolne väikerahvaste ahistamine võivad viia mitme oblasti väljaastumiseni Ukraina koosseisust.

Председатель Государственной Думы РФ Вячеслав Володин
© Sputnik / Владимир Федоренко
Venemaa Riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin

"Ma pean teda kurvastama: keegi kuhugi välja ei lähe. See-eest oleme valmis vastu võtma paar Venemaa oblastit. Ajaloolise õigluse taastamiseks, demokraatlikuks juhtimiseks, euroopalike elustandardite juurutamiseks," teatas Dmõtro Kuleba oma lehel ühismeedias.

Oma sõnade ilmestamiseks lisas ta propagandistlikel eesmärkidel pildi "Ukraina kaardist", mis oli trükitud propagandistlikel eesmärkidel Austria-Ungaris siis, kui Esimene maailmasõda käis täie hooga.

Sellel kaardil laius "Ukraina riik" üsna suurel maa-alal hõlmates olulise osa tänapäeva Venemaa territooriumist.

Вице-премьер-министр Украины по вопросам европейской и евроатлантической интеграции Дмитрий Кулеба. Архивное фото
Ukraina valitsuse asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise lõimumise küsimustes Dmõtro Kuleba.
 

Kuleba on varemgi teinud vaenulikke avaldusi Venemaa aadressil. Tema sõnul Venemaa "kui riik on Ukraina vaenlane".

Ukraina asepeaminister on teinud ka avalduse, et Ukrainal tulevat lakata olemast "vene maailma" osa ja lahkuda Venemaa poliitilisest huvisfäärist.

"Pool kuningriiki" Kiievile

Ukraina praeguste seaduste järgi võib Ukraina kodakondsuse saada igaüks, kes on sündinud või kelle esivanemad on sündinud territooriumidel, mis on kunagi kuulunud ukrainlaste isehakanud riiklike moodustiste koosseisu, isegi kui need on eksisteerinud väga lühikest aega.

Jutt käib enamasti sakslaste käsilase hetman Pavlo Skoropadskõi "Ukraina riigist" ja Sõmon Petljura "Ukraina rahvavabariigist", mis eksisteerisid lühiajaliselt Vene impeeriumi varemetel.

Revolutsioonijärgset segadust ära kasutades lülitasid nende rajajad "Ukraina koosseisu" osa praegusest Venemaa Brjanski, Rostovi, Belgorodi, Voroneži ja Kurski oblastist.

Mõnedel "Suur-Ukraina" kaartidel on selle koosseisus ka Kubanimaa ja isegi Kiievist üsna kaugele jääv Kaug-Ida.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et Krimmist sai Venemaa regioon 2014. aasta märtsis pärast Ukraina riigipööret korraldatud referendumi tulemusel. Venemaaga taasühinemise poolt hääletas 96,77% Krimmi Vabariigi ja 95,6% Sevastopoli elanikest.

Lugege lisaks:

Tagid:
Kiiev, Euroopa väärtused, Venemaa, Ukraina
Samal teemal
NATOst teatati, et liitlasi ei ähvarda "Vene oht"
Ukrainas tunnistati Eesti ohtlikuks paigaks — seal võidakse teid röövida
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde