NATO lipp, illustreeriv foto

"Pea peale pööratud" ekspert selgitas, miks Venemaad on NATOle ohuks nimetatud

(Uuendatud 19:06 02.12.2019)
Suurbritannia kaitseminister nimetas Venemaad "reaalseks ohuks" NATOle. Sõjandusekspert Viktor Litovkin pakkus raadio Sputnik saates välja oma arvamuse, millest sedasorti väited kõnelevad.

TALLINN, 29. november — Sputnik. "Venemaa kujutab endast reaalset ohtu NATOle," teatas Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace Kuninglikus Kaitseuuringute Instituudis peetud valimisväitlustes.

"Venemaa poolt ähvardab reaalne oht näiteks NATO suhtes. Venemaa testib samm-samult, millimeeter millimeetri haaval meie kindlameelsust," tsiteerib ministrit RIA Novosti.

Wallace'i arvates kasutab Venemaa hübriidsõja meetodeid rakendades suuresti just selleks ära Ukrainat.

Minister kutsus Põhja-Atlandi allianssi, Euroopa Liitu ja luurevõrgustikku Five Eyes kuuluvaid (USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) eriteenistusi üles võtma olukord oma kontrolli alla ja "andma Venemaale otsustav vastulöök".

Sõjandusekspert erupolkovnik Viktor Litovkin leiab, et selliseid sõnu ei saa tõsiselt võtta.

"Need annavad tunnistust kuningriigi kaitseministri vaimuhaigusest. Venemaa ei ähvarda mitte kedagi, ta ei lähene NATO piiridele – hoopis NATO on see, kes Venemaa piiride lähemale nihkub ja sinna suuremal hulgal vägesid paigutab. Aga jutud sellest, et Venemaa kedagi ähvardab kujutavad endast katset kõik jalgadelt pea peale pöörata, põhjus ja tagajärg omavahel ära vahetada," ütles ekspert.

Военный эксперт, полковник в отставке Виктор Литовкин
© Фото : из личного архива
Sõjandusekspert erupolkovnik Viktor Litovkin

"NATO pommitas Jugoslaaviat, tungis Iraaki, Afganistani, Liibüasse. Mõned NATO liikmed viibivad seniajani ebaseaduslikult Süürias, varastavad Süüria naftat. Venemaa ei ole seda kunagi teinud ega tee mitte kunagi. Seetõttu hirmutatakse Euroopas elavaid inimesi, et neilt USA relvade ostmiseks raha välja pumbata, luuakse hirmuõhkkonna, sest sedasi on kergem rahvahulki juhtida," lausus Viktor Litovkin raadio Sputnik saates.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, ületavad NATO liikmesriikide sõjalised kogukulutused triljonit dollarit, mis moodustab üle poole globaalsetest kaitsekulutustest ja ületab Venemaa kaitse-eelarvet üle 20 korra.

Viimastel aastatel on NATO märkimisväärselt suurendanud oma sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas, eriti Poolas ja Balti vabariikides, selgitades seda vajadusega "Venemaa ohtu" ohjeldada.

Venemaa välisministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Washingtoni väidetel Venemaa väidetava ohu kohta on konkreetne eesmärk. Ja see ei ole üldse mitte mure Euroopa mandri turvalisuse pärast, vaid soov leida Ameerika sõja-tööstuskompleksi küsitava efektiivsusega toodetele uusi ostjaid. Samal eesmärgil on USA president Donald Trump pidevalt NATO liitlasi üles kutsunud oma sõjalisi kulutusi suurendama.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Suurbritannia, poliitika, Venemaa, NATO
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO idarindel
Veenev heidutus: häirevalmidusse seatavad "Avangardid" muudavad NATO raketitõrje mõttetuks
Baranets: nii napakaid, et Kaliningradi rünnata ja lüüa saada, NATO-s ei ole
Macron tunnistas "NATO aju" surnuks ja kutsus Euroopat üles ärkama
Duumasaadik: NATO kosmoseplaanid viivad maailma katastroofini
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde