Endine Prantsuse Vabariigi riigipea Nicolas Sarkozy

Prantsusmaa ekspresident Sarkozy lääne ajastu lõpust: "ühtse Euroopa" aade on surnud

(Uuendatud 14:38 29.11.2019)
Endine Prantsuse Vabariigi riigipea Nicolas Sarkozy on konstateerinud Euroopa ja lääne kui sellise "loojangut". Ta on kindel, et seda fakti on kerge tõestada rahvastikustatistika kuivade arvude abil.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Et muutuvas maailmas ellu jääda, on eurooplastel vaja vananenud "ühtse Euroopa" aate asemele uut unistust, arvab Prantsusmaa ekspresident Nicolas Sarkozy.

Madridis Francisco de Vitoria Ülikoolis esinedes jutustas Sarkozy sellest, et sajandite jooksul on maailma telg kulgenud läänes, kuid tänaseks on see nihkunud itta.

"Seitsmest miljardist inimesest, kes planeeti asustavad, neli miljardit elab Aasias, aga keskpaigas ainult 800 miljonit. Me ei ole enam maailma telg, ja sellel on demograafilised põhjused," vahendas tema sõnu Hispaania ajaleht El Mundo.

Sarkozy arvates on Euroopa Liidu kriisi esile kutsunud vananenud aated. Nii, märkis endine Prantsuse president, ei saa olla ühtset Euroopat, mis koosneb 27 riigist. Ta on kindel, et selle asemel peab olema "neli Euroopat": Schengeni, euro, kaitse ja liidu Euroopa.

Sarkozy kutsus üles loobuma vanadest kontseptsioonidest ja mõtlema "tulevastest Euroopadest". Brüsseli klammerdumine vanade aadete külge, rõhutas ta, on viinud muuhulgas Brexitini, millest on saanud "arutus, draama ja ajalooline vastuolu".

"Euroopa peab lakkama olemast muutuvas maailmas liikumatu. Kodanikud peavad teadma, kuhu nad lähevad. Meil on vaja unistust. Meie tegevusetuse tõttu saavad unistuse valdajateks teised. Ka vanal Euroopa tsivilisatsioonil on ikka veel unistusi ja ambitsioone. Ta ei taha surra," ütles Sarkozy.

Üheks lääne allakäigu sümptomiks nimetas endine Prantsuse liider Donald Trumpi valimist USA presidendi ametikohale. Sarkozy ütles, et talle meeldib näha Ühendriike tugeva riigina, "kes näitaks teed", kuid ta "pole kunagi arvanud, et Twitteri-postitused võivad kellegi tugevaks teha".

Sünged eshatoloogilised ettekuulutused lääne ajastu lõpust ei kosta eurooplaste endi suust esimest korda. Peaaegu sajand tagasi avaldas Saksa filosoof Oswald Spengler oma kuulsa monumentaalse teose "Õhtumaa allakäik", milles seletas Euroopa tsivilisatsiooni vältimatut lahkumist maailma areenilt täiesti objektiivsete põhjustega.

Президент Франции Эммануэль Макрон
© REUTERS / POOL New
Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Kuid esmakordselt ütles taolised prognoosid välja nii kõrgetasemeline poliitik nagu Nicolas Sarkozy. Sputnik Eesti on juba kirjutanud, kuidas Sarkozy kaasmaalane — Prantsusmaa praegune president Emmanuel Macron — on rääkinud "NATO ajusurmast" ja kutsunud Euroopa riike üles välja töötama uue ühtse Euroopa kontseptsiooni, mis ei ole seotud USAga.

Lugege lisaks:

Tagid:
poliitika, Aasia, Emmanuel Macron, Nicolas Sarkozy, Euroopa, Prantsusmaa
Samal teemal
Miks Macron Euroopa armeed vajab – sõna on eksperdil
Ekspert: Euroopa ei karda uut rändekriisi asjata
Vana Euroopa uued väljakutsed: mida kaasmaalased Balti foorumil arutavad
Euroopa valmistub leegionäride haiguse tulekuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde