Ukraina president Volodõmõr Zeleskõi ja Eesti riigipea Kersti Kaljulaid

Zelenskõi avas Tallinnas üksikasju oma kõnelusest Putiniga

(Uuendatud 19:23 26.11.2019)
Kadriorus peetud kohtumisel kinkis president Kersti Kaljulaid oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zeleskõile jalgratta ning too tänas teda toetuse eest. Ei pääsetud mööda ka Venemaa puudutamisest – pressikonverentsil huvitas ajakirjanikke just see teema.

TALLINN, 26. november — Sputnik. Esmakordselt ametliku visiidiga Tallinna saabunud Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus Kadriorus oma Eesti kolleegiga, kes ulatas talle ootamatu kingituse – nimelise jalgratta. Kohtumise tulemusel kirjutasid pooled alla ühisavaldusele.

Официальный визит Президента Украины в Эстонскую Республику
President Kersti Kaljulaid kinkis oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zeleskõile jalgratta

Selle avalduse kohaselt, mis üllitati Ukraina presidendi veebilehel, seob neid kaht riiki tugev partnerlus ja ühine "nägemus ühsest ja vabast Euroopast".

Seejuures on mõlemad presidendid päri, et on olemas tubli potentsiaal koostöö edasiseks arenguks, sealhulgas Eesti ajutise liikmesuse ajal ÜRO Julgeolekunõukogus aastail 2020–2021.

Zelenskõi tänas Kaljulaidi toetuse eest Ukraina "euroaltlantiliste püüdluste" ja reformide osas riigikaitse vallas, mille sihiks on viia see vastavusse NATO standarditega. Rääkides reformidest tervikuna, olid mõlemad presidendid sama meelt, et komplekssed reformid tagavad Ukrainale kestliku majanduskasvu. Kersti Kaljulaid rõhutas, et Ukraina edu ja arengu nurgakiviks peab saama õigusriigiik õiguse ülimuslikkus.

Ei saadud läbi ka avaldusteta "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse" toetamisest ega ka alusetute süüdistusteta Venemaa suunas.

Zelenskõi ja Kaljulaid kutsusid Moskvat üles Krimmi tagastama ja lõpetama väidetavalt asetleidva "agressiooni" Donbassis. Ukraina riigipea tänas ka Eesti presidenti abi eest Ukraina sõjaväelaste taastusravis.

Pärast kahe presidendi kohtumist Kadriorus toimunud pressikonverentsil esitati suurem osa küsimustest, nii kummaline kui see ka pole, Volodõmõr Zelenskõile. Ajakirjanikke huvitasid näiteks üksikasjad tema viimatisest telefonivestlusest Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning Ukraina ja Venemaa suhete teema tervikuna.

Kiievi ja Moskva vahelisi suhteid iseloomustas Ukraina riigipea kui väga keerulisi, kuid tunnistas samas, et dialoog on alanud ja see jätkub nn Normandia formaadis toimuva kohtumise raames. Ta avalikustas ka mõningaid üksikasju eelmisel päeval Putiniga peetud telefonikõnest.

Zelenskõi sõnul puudutati jutuajamise käigus küsimust kogu puuduva varustuse tagastamisest, mis olevat neilt kolmelt sõjalaevalt, mille Venemaa Ukrainale hiljaaegu tagasi andis, väidetavalt kaotsi läinud. Üheks teemaks oli kahe presidendi jutuajamisel uue pikaajalise lepingu allkirjastamine Ukraina kaudu Euroopasse kulgeva Vene gaasitransiidi kohta.

"Meil kõigil tuleb uue pikaajalise gaasilepingu, transiidilepingu allkirjastamise asjus kokkuleppele jõuda. Meie jaoks on see esmatähtis, ja mitte ainult Ukrainale, vaid tegemist on energiaturvalisusega kogu Euroopa jaoks," ütles Zelenskõi Tallinnas toimunud pressikonverentsil.

Sputnik Eesti kirjutas juba, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi saabus teisipäeva, 26. novembri hommikul ametliku visiidiga Tallinna.

Venemaa riigipea Vladimir Putin
© Sputnik / Михаил Климентьев

Külaskäigul Eestisse saadavad Ukraina riigipead tema abikaasa Olena Zelenska, asepeaminister ja digitaalarengu minister Mõhhailo Fedorov, välisminister Vadõm Prõstaiko, kaitseminister Andrii Zahorodnjuk, taristuminister Vladõslav Krõklii ning majandus-, kaubandus- ja põllumajandusminister Tõmofii Mõlvanov.

Ukraina riigipea kohtus ka peaministri, Riigikogu esimehe ja Eesti Kaitseväe juhatajaga ning seejärel Eesti ukraina kogukonna esindajatega.

Õhtul pakub Eesti president koos abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga Ukraina riigipea auks piduliku õhtusöögi Rahvusooperis Estonia. Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko ja Eesti välisminister Urmas Reinsalu arutavad kohtumisel Leedu välisministri Linas Linkevičiusega olukorda Ukrainas, misjärel üllitatakse ühisavaldus.

Lugege lisaks:

Tagid:
poliitika, Venemaa, Eesti, Ukraina, Volodõmõr Zelenskõi
Teema:
Ukraina president Eestis (9)
Samal teemal
Ukraina migrantide arv läidab Eesti rahvuslastes armastuse venelaste vastu
Eesti politoloog: Ukraina pärast ei maksa juuksekarva lõhki ajada
Ukraina vabatahtlik: Eesti abi toidab Ukraina korruptante
Vastukäik: Kiiev lõpetas tasuta pikaajaliste viisade väljastamise Eesti kodanikele
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde