Riigikogu esimees Henn Põlluaas

Riigikogu esimees tahab tagasi saada Venemaa alasid, mille Lenin kunagi Eestile "kinkis"

265
(Uuendatud 12:58 20.11.2019)
Parlamendi spiiker ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Henn Põlluaas teatas, et Moskva peab Eestile tagasi andma "annekteeritud alad", mis talle kunagi bolševike poolt Tartu rahulepinguga antud said.

TALLINN, 20. november — Sputnik, Oleg Leontjev. Vene Föderatsiooni välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktori Sergei Beljajevi kontseptuaalne intervjuu mõjus nagu kinnikasvanud mudatiigi siledasse pealispinda visatud kivi, paisates pinnale permanentselt "Venemaa ohjeldamise" valvepostil püsinud Eesti poliitilise ladviku.

Kohe Eesti Vabariigi välisministri Urmas Reinsalu (erakond Isamaa) kannul, kes teatas, et seni, kuni Venemaa 1920. aasta Tartu rahulepingu põhimõtteid ei tunnusta, temaga piirilepingut ei ratifitseerita, tõttas oma pretensioone Moskvale esitama Riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Ja kui Eesti välisministri "firmamärgiks" on juba ammugi saanud lõputult kestev kokkurehkendus "nõukogude okupatsioonikahjude hüvitamiseks", siis Põlluaasa lemmikratsuks on jutud väidetavalt "Venemaa poolt annekteeritud Eesti aladest", mille Moskva lihtsalt peab Eestile "tagasi andma".

"Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi. Venemaa on annekteerinud ca 5% Eesti territooriumist," teatas Põlluaas oma kodulehel sotsiaalvõrgustikus.

Eesti parlamendi esimehe "südameasjaks" on saanud Petserimaa Pihkva oblastis ja Narva-tagune paremkallas koos Ivangorodiga Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblastis, mis 1920. aastal Vene NFSV võimude poolt Eesti Vabariigile Tartu rahulepingu alusel üle anti vastutasuks tema bolševismivastasel rindel sõjaliseks liitlaseks olnud ning punase Petrogradi vallutada ähvardanud kindral Judenitši Loodearmee tegeliku reetmise eest.

Hämmastav, kuid niisuguse kirjandusliku oopuse nagu "9. mai kui maapealse bolševistliku põrgu apoteoos" autorina tuntud Henn Põlluaas esineb bolševistliku pärandi säilitamisel Tartu rahulepingu artiklite näol tegelikult vaat et suuremagi leninlasena kui praegused kahvaturoosad vene kommunistid.

Kusjuures Eesti võimude poolt kunagi nõukogude kommunistliku juhtkonnaga sõlmitud lepingutesse suhtub Põlluaas valikuliselt.

Nii näiteks keeldub Riigikogu spiiker, kaitstes agarasti Tallinna poolt tol hetkel tunnustamata Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga, mis oma staatuselt sarnanes praeguste Donbassi rahvavabariikidega, 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu sätteid, samal ajal tunnustamast Eesti Vabariigi 1940. aasta kokkulepet täiesti legitiimse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga nõukogude sõjaväebaaside paigutamise kohta ja tõsiasja Eesti vabatahtlikust liitumisest Nõukogude Liiduga.

Millal lõppes Tartu rahulepingu kehtivus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Moskva käsitleb Tartu rahulepingut mitte millegi enama kui ajaloolise dokumendina, millel pole mingisugust juriidilist jõudu – sarnaselt Nystadti rahule, mille alusel Peeter Suur Eestimaa kahe miljoni hõbetaalri eest välja ostis.

Venemaa välisministeeriumi Maria Zahharova sõnul kuulub Tartu rahu juba ammu ajalukku.

"Selle, nagu ka teiste Eesti poolt aastatel 1920–1940 sõlmitud rahvusvaheliste, sealhulgas Nõukogude Venemaaga sõlmitud lepingute kehtivus lõppes 6. augustil 1940, kui Eesti astus NSV Liidu koosseisu. Meie jaoks on see teema lõpetatud," toonitas ta.

Zahharova hinnangul on provokatiivsed rünnakud, mis seisnevad sisuliselt territoriaalsetes nõudmistes Venemaale, täiesti vastuvõetamatud.

"Me oleme valmis ootama ja ära kuulma kainemaid arutlusi," ütles Venemaa diplomaat.

Lugege lisaks: 

265
Tagid:
poliitika, Tartu rahuleping, Urmas Reinsalu, Henn Põlluaas, Venemaa, Riigikogu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde