Президент Эстонии Керсти Кальюлайд

President Kaljulaid ootab NATO peasekretärilt sõnumit alliansi solidaarsuse kohta

50
(Uuendatud 19:47 18.11.2019)
Kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga kavatseb president Kersti Kaljulaid arutada eelseisvat NATO tippkohtumist ning ühtlasi saada vastused Eesti jaoks olulistele küsimustele.

TALLINN, 18. november — Sputnik. Eesti president Kersti Kaljulaid arutab esmaspäeval, 18. novembril, Brüsselis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga Põhja-Atlandi alliansi tulevase tippkohtumise päevakorda ja Läänemere regiooni julgeoleku küsimusi.

Presidendi pressiteenistuse teatel soovib Eesti NATO liidrite kohtumisel 3. ja 4. detsembril Londonis "selget sõnumit NATO ühtsusest ja solidaarsusest".

Praegu aga on Eesti jaoks oluline, et jätkuks varasematel tippkohtumistel kokkulepitu elluviimine, mis tähendab kaitseplaanide uuendamist ning õhukaitse küsimusi.

Генеральный секретарь НАТО Йенс Столтенберг
© AP Photo / Efrem Lukatsky
NATO peasekretär Jens Stoltenberg

Kaljulaid kohtub Belgia pealinnas ka Euroopa Komisjoni valitud presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu valitud eesistuja Charles Micheliga. Nendega tuleb arutlusele Kolme mere tippkohtumine, mis toimub 16. ja 17. juunil 2020 Eestis.

Teisipäeval, 19. novembril, esineb president Kaljulaid Pariisis Fortune'i maailmafoorumil.

NATO "ajusurm" teeb Eestile muret

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnad NATO ajusurmast on tekitanud Eesti võimudel, kes näevad alliansis oma julgeoleku garantiid, terava reaktsiooni.

Президент Франции Эммануэль Макрон
© REUTERS / POOL New
Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Nii näiteks on kaitseminister Jüri Luik püüdnud seletada Macroni väljaütlemist tema sooviga anda tugevamat jõudu oma ideele Euroopa strateegilisest autonoomiast ehk sellest, et Euroopa valmisolekust tegutseda võimalikes konfliktides Ameerika Ühendriikide peale lootmata, omaenda relvajõudude toel.

Министр обороны Эстонии Юри Луйк
© Estonian Defence Forces
Kaitseminister Jüri Luik

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles aga otse välja, et Prantsusmaa presidendi kriitika NATO aadressil kahjustab Atlandi-üleseid liitlassuhteid ja kutsub esile Moskva aplausi.

Sõjakas minister arvab, et Euroopa Liidu ja NATO laienemispoliitika jätkamine ongi see vahend, mille abil Euroopa suudab oma mõjujõudu hoida ja tugevdada.

Марко Михкельсон — депутат Рийгикогу от IRL.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Marko Mihkelson

Kersti Kaljulaid ise võttis aga Macroni sõnu täiesti tõsiselt.

"On täiesti selge, et säilitades transatlantilise koostöö ja sideme kuulume ühte liberaaldemokraatlikku väärtusruumi, peame aga rohkem tegema selleks, et lahendada oma regionaalseid muresid siin ise. Aga globaalsed mured ei lähe ka meist mööda ja peame panustama nende lahendamisse," märkis ta.

Lugege lisaks:

50
Tagid:
Kersti Kaljulaid, tippkohtumine, Eesti, NATO
Teema:
NATO tippkohtumine (26)
Samal teemal
Valdai muudab orientiire: maailma arengu keskpunkt nihkub läänest itta — video
"Macroni diagnoos": kui kaua suudab elada "surnud ajuga" NATO
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde