Prantsusmaa president Emmanuel Macron

"Macroni diagnoos": kui kaua suudab elada "surnud ajuga" NATO

68
(Uuendatud 18:23 09.11.2019)
Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil õnnestus valida paras aeg armutute sõnade ütlemiseks NATO "ajusurma" kohta — teda tsiteerivad ja arutavad peaaegu kõik Euroopa tähtsamad massiteabevahendid.

TALLINN, 9. november — Sputnik, Aleksei Toom. Põhja-Atlandi allianss jääb Euroopa julgeoleku aluseks, kuigi kogeb praegu probleeme liitlaste omavahelistes suhetes. Sellest teatas 7. novembril Saksamaa kantsler Angela Merkel kommenteerides vastu tahtmist Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnu "NATO ajusurma" kohta.

Euroopa meedia naudib edasi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni armutuid sõnu, mis kõlasid intervjuus Briti väljaandele The Economist, et NATO on "ajusurmas". Prantsuse liidri diagnoos kutsus esile ažiotaaži, kuigi ta tõenäoliselt ei pidanud siiski silmas kogu inimkonna ajaloo võimsaima sõjalise liidu "organismi" kiiret lõppu.

Meedikud on kindlad, et iga elusolendi hukkumine on vältimatu, kui ütleb üles see elund, mis vastutab tema muude kehaosade juhtimise eest ja enamikul Homo sapiens'idel ka intellektuaalse tegevuse eest. Kuigi räägitakse, et näiteks kana suudab mõnda aega joosta isegi siis, kui tal on pea maha raiutud.

Koguneti müüri meenutama, aga räägiti Macronist

Igal juhul on Macron saavutanud selle, et juba mitu päeva ei kao tema nimi ja foto Euroopa väljaannete esikülgedelt surudes tagaplaanile teised newsmaker'id ja sundides ka kõige kõrgemaid Euroopa poliitikuid NATO "aju" üle arutama.

Tema ise on aga samal ajal, nagu räägib Ameerika Hääl (Voice of America), degusteerinud Prantsuse veine ja delikatesse koos Hiina liidri Xi Jinpingiga ametlikul visiidil Pekingis.

Vestlused "NATO ajust" on andnud erilist prantsuspärast sarmi Berliini müüri langemise 30. aastapäeva pidustustele Saksamaa pealinnas ja selle sündmusega samale ajale sätitud riigisekretäri Mike Pompeo visiiti. Aga ta saabus ju rääkima eeskätt riigikaitsele kuluvast rahast (lugeja kuuleb, et jutt käib "elustamisest"), mida enamik NATO Euroopa liitlasi maksab Washingtoni arvates ühisesse eelarvesse liiga vähe.

Tähtsamate Euroopa liidrite hulgas, kes oli sunnitud vastama ajakirjanikke erutavatele küsimustele NATO "ajusurmast", oli ka kantsler Angela Merkel.

"Küpse" poliitiku kogemus ja intellekt ütlesid talle ette, et ta peab vastustes vältima sõnu "aju" ja "surm". "Ma ei arva, et taoline rõhutatud üldistus on möödapääsmatu, isegi kui me kogeme mõningaid probleeme, isegi kui me oleme praegu sunnitud hädast välja rabelema ja ühtsust üles näitama," ütles kantsler oma esinemises 7. novembril kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Prantsusmaa president valis liiga tugevad väljendid

"Emmanuel Macron valis tugevad väljendid, mis ei ole kooskõlas minu vaadetega koostööle NATO raames. Atlandi-ülene partnerlus on meile eluliselt tähtis," ütles ka Angela Merkel nimetades NATOt Euroopa julgeolekusüsteemi nurgakiviks.

Ta kinnitas Berliini kavatsust suurendada riigi sõjalised kulutused 2024. aastaks 1,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (USA nõuab nende suurendamist samaks ajaks 2 protsendini), kuid ei korranud oma kaitseministri Annegret Kramp-Karrenbaueri sõnu, kes — nagu Sputnik Eesti on kirjutanud — on teatanud Saksamaa kavatsusest suurendada oma sõjalised kulutused ikkagi 2 protsendini SKTst, kuid 2031. aastaks.

NATO peasekretär Stoltenberg — nagu on teavitanud NATO pressiteenistus — tervitas vastuseks Saksamaa jõupingutusi, märkides eeskätt tema sõdurite kohalolekut NATO pataljonigrupi koosseisus Leedus ja panust alliansi välismissioonidesse, sealhulgas hiljuti Kreeka palvel alustatud mereväeoperatsiooni Egeuse meres, kus alliansi laevad kaitsevad kreeklasi igaks juhuks nende NATO liitlaste türklaste ja viimaste Kirde-Süüria interventsiooni võimalike tagajärgede eest.

Teisteks alliansi "letaalse" trauma sümptomiteks peab Prantsuse liider koordinatsiooni puudumist Uue ja Vana Maailma vahel strateegiliste otsuste tegemisel. Euroopal tuleb Macroni meelest tegelda aktiivsemalt ja mastaapsemalt omaenda julgeoleku tagamise ja kolmandate riikide kriisidesse sõjalise sekkumise võimaluste suurendamisega.

Lugege lisaks:

68
Tagid:
poliitika, Prantsusmaa, Emmanuel Macron, NATO
Samal teemal
Macron tunnistas, et lääneriikide ülemvõim on lõppemas
Macron: Balti riikide kuulumine Schengeni tsooni on viga, mis tuleb parandada
Miks Macron Euroopa armeed vajab – sõna on eksperdil
Macron pärast kohtumist Putiniga: Euroopa ulatub Lissabonist Vladivostokini
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde