Enamik juhtivate lääneriikide elanikest on liberalismis pettunud, illustreeriv foto

Küsitlus: enamik juhtivate lääneriikide elanikest on liberalismis pettunud

48
(Uuendatud 14:07 07.11.2019)
Sputnik.Arvamused küsitluse vastused näitasid, et enamik juhtivale lääneriikide elanikest on liberaalsetes ideedes pettunud ja tahaks kaasaegse ühiskonna mudelit muuta.

TALLINN, 7. november — Sputnik. Enamik juhtivate lääneriikide elanikest ei ole rahul tänapäevase ühiskonnamudeliga ja leiab, et liberalism on kriisis. Sellest annavad tunnistust Sputnik News projekti "Sputnik.Arvamused" raames saadud vastused.

Вид на Капитолий США в Вашингтоне
© AFP 2019 / Mandel Ngan

Küsitlusuuringu kohaselt arvab 80% itaallastest, 73% Prantsusmaa kodanikest, 61% sakslastest, 60% ameeriklastest ja 58% Suurbritannia alamaist, et liberalism oma praegusel kujul on kriisiseisundis ja olemasolevate kõrvale on tarvis teistsuguseid arengumudeleid.

Heaks mudeliks kaasaegsele ühiskonnale, mis nõuab vaid pisutisi muutusi, nimetas liberalismi 42% brittidest, 40% USA kodanikest, 39% Saksamaa LV elanikest, 27% prantslastest ja ainult 20% itaallastest.

Huvitav on see, et Suurbritannias valisid kõrgema haridustasemega küsitletud valikvastuste seast sagedamini jah-vastuse väitele, et kehtiv liberalismi mudel on kriisis. Teistes riikides aga olid samal arvamusel sagedamini madalama ja keskmise haridustasemega inimesed.

Kas ühiskond vajab liberalismile alternatiivset arengumudelit?

Küsitluse korraldas prantsuse ettevõte Ifop, selles osales 5031 vastanut vanuses üle 18 eluaasta. Uuringutulemuste maksimaalne veaprotsent on riigi ulatuses maksimaalselt 3,1% usaldustasemega 95%.

Järeldused riigiti

Prantsusmaa

Küllaltki suur protsent (73%) prantslastest leiab, et liberalismi praegune mudel on kriisis ning olemasoleva liberalismi kõrvale on tarvis teisi arengumudeleid.

Kõige sagedamini arvavad sedasi üle 35-aastased inimesed (75% versus 66%). Külakogukondades avaldatakse rahulolematust liberalismiga mõnevõrra sagedamini (76% versus 72% ja70%).

Eesti ja EL lipud, illustreeriv foto
© Sputnik / Денис Грабусов

Prantslased, kes valimistel hääletasid Jean-Luc Mélenchoni Benoît Hamoni poolt (vastavalt 82% ja 78%), on teistest sagedamini seda meelt, et liberalism on kriisiseisundis.

USA

Madala ja keskmise haridustasemega küsitletud arvavad väheke sagedamini, et liberalism on kriisis (66% ja 62% versus 56% ja 52%).

Vabariiklased väljendavad rahulolematust liberalismiga märgatavalt sagedamini kui demokraadid (76% versus 49%). Üle poole mitteusklikest ameeriklastest peab liberalismi heaks ühiskonnamudeliks, mis ei vaja olulisi muudatusi (54%).

Suurbritannia

Üle poole brittidest (58%) on päri väitega, et kehtiv liberalismi mudel on kriisis, kuid teiste riikidega võrreldes on sedasi arvavate vastanute protsent kõige madalam.

Kõrgema haridustasemega britid arvavad teistest sagedamini, et olemasoleva liberalismi kõrvale on tingimata tarvis teisi ühiskonna arengumudeleid (71% versus 56% madalama, aga ka keskmise haridustaseme ja 57% jagu lõpetamata kõrgharidusega vastanuist).

Brexiti Partei poolehoidjad (70%) on teistest poliitilistest rühmitustest sagedamini päri väitega, et olemasolev liberalismi mudel on kriisis ja lisaks kehtivale liberalismile on tarvis teisi arengumudeleid.

Euroopa Parlamendi valimised
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Saksamaa

Madala haridustasemega sakslased on sagedamini nõus kinnitusega, et kehtiv liberalismi mudel on kriisis (67% versus 62%, 60% ja 57%), sama meelt on sagedamini ka need küsitletud, kes pooldavad vasakpoolse sotsialistliku partei Die Linke (73%), parempoolse ja ultraparempoolse Alternative fur Deutschland (74%) poliitilist kurssi.

Väärib märkimist, et Berliini ja Saksimaa elanikud (vastavalt 70% ja 73%) avaldavad rahulolematust liberalismiga veidi sagedamini kui teiste piirkondade elanikud.

Itaalia

80% itaallastest ei ole kehtiva liberalismi mudeliga rahul. See on vaadeldud riikide seas kõige kõrgem rahulolematuse määr.

Aga Eestis?

Viimastel aastatel on liberaalsete ideede populaarsus Eestis kahanemas. Seejuures ilmneb negatiivne suhtumine liberalismi rahulolematuses Euroopa Liidu tasandil tehtavate otsustega. Osa Eesti elanikke arvab ülepea, et riigi ühinemine Euroopa Liiduga oli viga.

Nii näiteks, nagu Sputnik Eesti kirjutas, toimus septembris Tallinna kesklinnas pikett, millest osavõtjad teatasid avalikult, et 15 aastat Euroopa Liidus olemist on Eestile kahju, aga mitte kasu toonud.

Пикет евроскептиков
© Sputnik / Денис Пастухов
Euroskeptikute pikett Tallinnas

Kokkutulnute loosungid ja plakatid kuulutasid: "Kui kaua veel Brüssel Eestit kamandab?", "Eesti astugu EL-ist välja", "Tühistada võltsitud rahvahääletus!" ja "EL=NSVL, Brüssel=Moskva".

Meeleavaldusest osavõtjad nõudsid Eesti võimudelt 2003. aasta referendumi tulemuste viivitamatut tühistamist, kuna nende meelest olid rahvahääletuse tulemused võltsitud.

Lugege lisaks: 

48
Tagid:
poliitika, liberalism, Lääs, küsitlus, Sputnik.Arvamused
Samal teemal
Simonjan: miks me enam Läänest lugu ei pea
Ekspert: miks president Putin taas paavstiga kohtub
Küsitlus selgitas välja Saksamaa elanike suhtumise "vene ohusse"
"Lämmatada enamuse tahe!": miks Venemaa demokraatia pole õige
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde