Venemaa suursaatkond Tallinnas

Venemaa saatkond: Tallinnas ei nähta positiivseid muutusi ELi ja Venemaa suhetes

65
(Uuendatud 18:20 01.11.2019)
Venemaa suursaatkonnas Eestis nenditi, et ametlik Tallinn eelistab mitte märgata mitmest Euroopa pealinnast tulevaid positiivseid signaale.

TALLINN, 1. november — Sputnik. Neil päevil mitme Euroopa riigi pealinnast saabuvad positiivsed signaalid tekitavad mõningat optimismi. Sellest räägitakse Venemaa saatkonna kommentaaris, mis on saabunud Sputnik Eesti toimetusse.

Diplomaatiline esindus tuletas meelde, et Taani on talle avaldatud survele vaatamata andnud 30. oktoobril ametliku loa Nord Stream 2 ehitamiseks oma majandusvööndisse.

Президент РФ Владимир Путин и премьер-министр Венгрии Виктор Орбан во время встречи
© Sputnik / Алексей Никольский
Venemaa president Vladimir Putin ja Ungari peaminister Viktor Orbán kohtumise ajal

Venemaa presidendi Vladimir Putini praeguse Budapesti-visiidi käigus on aga märgitud, et Ungari kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse ei välista poliitilise koostöö võimalikkust Venemaaga: mõlemad riigid on kinnitanud kavatsust arendada vastastikku kasulikke majandussidemeid kaubanduse ja investeeringute alal.

"Selle veenev tõestus on mitmemiljardiliste lepigute sõlmimine Vene energiakandjate tarnimiseks Ungarisse ja koostöö arendamine tuumaenergeetika vallas," sedastati Venemaa saatkonnas.

Diplomaatilises esinduses märgitakse, et niisugused näited ei ole saanud ametlikul Tallinnal märkamata jääda.

Sellega seoses peavad diplomaadid iseloomulikuks näiteks 22. oktoobril Euroopa Parlamendis toimunud vestlusringi teemal "Putini Nord Stream 2: toru ja selle tegelik maksumus Euroopa jaoks", mille korraldamisest võttis eriti aktiivselt osa Eesti eurosaadik Sven Mikser.

"Jälle kõlasid tõendusmaterjalita süüdistused Venemaa aadressil. Põhiteesid ei paistnud silma erilise uudsusega: NS 2 teeb Euroopa haavatavaks poliitilise šantaažiga, tekitab märgatavat kahju keskkonnale ning — see läheb juba üle haige fantaasia piiri — on seotud "vangide orjatöö" kasutamisega Venemaal," teatati saatkonnast.

Diplomaatilises esinduses oletatakse, et "energiat, mis Mikser on raisanud selle ürituse korraldamiseks, oleks saanud rakendada märksa kasulikumalt muudel eesmärkidel Euroopas märgatavate meeldivate muutuste valguses".

"See eurosaadik võib end muide lohutada sellega, et ta ei ole oma tegemistes üksi. Kahjuks küll. Kuidas teisiti hinnata selliseid otsuseid, mis Eesti pool on neilsamadel päevadel teinud, nagu keeld siseneda Tallinna sadamasse Vene laevale Akademik Primakov, keeld lennata läbi Eesti õhuruumi Vene lennukile, mille pardal viibib Venemaa asepeaminister, kümneks (!) aastaks antud sisenemiskeeld Vene noorte seltskonnale. See nimekiri ei ole ammendav," teatati Venemaa saatkonnast.

Seejuures, märgivad diplomaadid, on ka vastupidiseid näiteid: "äsja lõppenud teatrifestival Kuldne Mask Eestis ja Venemaa filmide nädal Tallinnas, mida saatis tohutu edu, aga mõni nädal varem toimunud "Peterburi kohtumised Tallinnas" kinnitavad veenvalt mõlema maa elanike igatsust teineteise kultuuri ja kunsti järele".

Прием в российском посольстве по случаю проведения 15-го фестиваля Золотая маска в Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vastuvõtt Venemaa saatkonnas 15. teatrifestivalil Kuldne Mask Eestis osalejatele

"Aga laiemas kontekstis — huvi vastastikku kasulike ja vastastikust lugupidamist väljendavate suhete vastu. See on kahtlemata õigem tee, erinevalt konfrontatsiooni teed minekust, mida sisuliselt kutsub tegema endine Eesti välisminister, praegune eurosaadik," resümeerisid Vene diplomaadid.

Lugege lisaks: 

65
Tagid:
russofoobia, Venemaa, poliitika, EL, Eesti, Tallinn, Venemaa suursaatkond
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi
Zahharova paljastas Eesti "ühtse kooli" tõelise eesmärgi
Vene saatkond tuletas meelde tähtsat kuupäeva Eesti ajaloos
Kurjategijad pestakse süüst puhtaks: Vene saatkond nimetas Erna matka tegelikud eesmärgid
Zahharova Eesti territoriaalsetest nõudmistest: ootame kaineid seisukohti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde