Vene gaas mürgitab Eesti eurokomissar Simsonit, illustreeriv foto

Vene gaas "mürgitab" Eesti eurokomissar Simsonit

42
(Uuendatud 17:46 30.10.2019)
Uue energeetikavoliniku, Eesti esindaja Euroopa Komisjonis Kadri Simsoni problemaatiline "Ukraina pärand" sunnib teda pärast ametisse astumist Moskva ja Kiieviga kiireid läbirääkimisi alustama.

TALLINN, 30. oktoober — Sputnik, Aleksei Toom. Brüsselis toimunud Euroopa Liidu, Ukraina ja Venemaa vaheliste Venemaa gaasi Euroopasse jõudmise transiidilepingu üle peetavate läbirääkimiste ebaõnnestumine 28. oktoobril võib tähendada, et EL-i uus volinik Kadri Simson peab viivitamatult kolmepoolsete gaasisuhete mõistatuslikku probleemi lahendama hakkama.

Кадри Симсон
© REUTERS / FRANCOIS WALSCHAERTS
Kadri Simson

Järjekordne kolmepoolsete läbirääkimiste voor Venemaa maagaasi transiidi üle ELi riikidesse läbi Ukraina lõppes ebaõnnestumisega.

Марош Шефчович
© AFP 2019 / JOHN THYS
Maroš Šeftšovitš

ELi praegune energeetikavolinik Maroš Šeftšovitš, kes peaks volitused üle andma Eesti esindajale Euroopa Komisjonis Kadri Simsonile, usub, et kõik pole veel kadunud, kuid tunnistab, et kokkuleppe saavutamisel on olulisi takistusi.

Igal juhul, nagu Šeftšovitš rõhutab, ei jää Euroopa külmade ilmade ajaks gaasita. Hoidlatesse on kogutud enneolematult palju varusid (täitumus on umbes 96%). Võimalik on ka ajutine tehniline lahendus Venemaa gaasitransiidi probleemile.

Ukraina soovib vältida vastutust gaasisõja alustamise eest, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Мазуркевич

Volinik Maroš Šeftšovitš ütles viimasel pressikonverentsil, et kõik läbirääkimiste pooled "on võtnud suuna nende edukale lõpuleviimisele", kuid mitmed probleemid, sealhulgas Kiievi ja Moskva vaheline menetlus Stockholmi arbitraažis, ei võimaldanud seekord kokkulepeteni jõuda.

Šeftšovitš tuletas meelde, et gaasitransiidilepingu lõppemiseni oli jäänud vaid paar kuud ja edu läbirääkimistel on endiselt võimalik. Samal ajal on ELi voliniku optimism tulevaste kolmepoolsete kohtumiste tulemuste suhtes selgelt vähenenud – järgmine kõneluste voor on kavandatud novembri lõppu.

Lepingu lõppemiseni on jäänud kaks kuud

"Aeg lendab. Võttes arvesse kuupäeva (praeguse Vene-Ukraina gaasi transiidilepingu kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril), on meil arusaadavalt kiire," ütles volinik Šeftšovitš. "Olen tänases tulemuses pettunud."

Volinik ütles ka, et Euroopa Komisjon teeb pooltele ettepaneku allkirjastada 10-aastane leping vähemalt 40–60 miljardi kuupmeetri gaasi transiidiks aastas, mis vastab umbkaudu praegusele transiidimahule. Küsimus Ukraina poole transiiditeenuste tasude suuruse kohta jääb aga ebaselgeks.

"Nii Venemaa kui ka Ukraina on täiesti teadlikud sellest, et läbirääkimiste ebaõnnestumine kahjustab nende imagot usaldusväärsest tarnijast ja usaldusväärsest transiidimaast," ütles volinik Šeftšovitš, märkides, et EL on valmis igasugusteks stsenaariumiteks.

Arvatavasti pidas Euroopa Komisjoni asepresident Šeftšovitš suuremal määral silmas Ukraina maine tõenäolist kahjustamist, kuna Venemaa huvi jätkata gaasi tarnimist Euroopasse ja seda suurendada on ilmne, kuid poliitkorrektsus ei võimaldanud tal seda otse öelda. Just sel eesmärgil ehitas Venemaa Balti merre uue gaasitoru Nord Stream-2.

Šeftšovitš lubab uut volinikku aidata

Lisaks keerukatele kohtuvaidlustele Ukraina Naftogazi ja Vene Gazpromi vahel, mille venelased soovivad lahendada nullvariandi ehk vastastikuste nõuete tagasilükkamisega, takistab lepingut ka asjaolu, et Kiievi võimud ja Naftogaz ei ole veel ELi õigusaktide nõudeid täitnud.

Euroliidu energiadirektiivi kohaselt ei saa üks ja sama ettevõte tegutseda gaasi müüjana ja samas ka kauba tarnimissüsteemi omanikuna.

Järelikult ei pea Gazprom sõlmima uut lepingut gaasi transiidiks Euroopasse mitte Naftogaziga, vaid tema seni veel olematu õigusjärglasega.

Moskva on aga valmis paindlikkust üles näitama.

"Märkisime, et kõik protsessid on käivitatud ja kulgevad plaanipäraselt, kuid on oht, et 2020. aasta alguseks sellega valmis ei jõuta. Seetõttu oleme tagavaravariandina valmis tagama kehtiva transiidilepingu pikendamise aastaks 2020 mõne senise tingimuse muutmisega," tsiteeris Venemaa energeetikaministeeriumi pressiteenistus ministrit Aleksander Novakit.

"Rõhutasime, et Venemaa on valmis töötama vastavalt Euroopa seadusandlusele, aga vajadusel on ta valmis ka jätkama olemasoleva lepingu alusel mõningate kohandustega," ütles ka minister Novak ise.

Praegune EL-i volinik Šeftšovitš märkis Brüsselis toimunud pressikonverentsil, et ehkki ta peagi oma ametikohalt lahkub, jätkab ta tööd ka uues Euroopa Komisjonis, mis lihtsustab uuele energeetikavolinikule abi andmist – ta on valmis oma kogemusi jagama, et täpsustada olukorra keerukust seoses gaasitransiidiga läbi Ukraina.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, on Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu ametiaega kuu võtta pikendatud, kuna Euroopa Parlamendi kuulamistel ilmnesid probleemid mitme EL-i voliniku kandidaadiga.

Lisaks võib teid huvitada: 

42
Tagid:
transiit, poliitika, majandus, gaas, EL, Venemaa, Ukraina, Kadri Simson
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Nord Stream 2
Gaas - perspektiivne energia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde