Peaminister Jüri Ratas USAs

Ratas kuulutab Eestis välispoliitika jõudmist "suure vastutuse ajastu" künnisele

42
(Uuendatud 15:41 29.10.2019)
Eesti välispoliitikasse on saabumas kogu maailma stabiilsuse ja julgeoleku tugevdamise eest vastutamise periood, ütles peaminister Jüri Ratas ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega New Yorgis toimunud kohtumisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Eesti tulevane liikmelisus ÜRO Julgeolekunõukogus tähistab suurema vastutuse ajajärku riigi poliitika välissuhete vallas.

"Koht julgeolekunõukogu laua ääres annab Eestile erakordse võimaluse rääkida kaasa maailmapoliitikas ning seeläbi panustada stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamisse. Teisalt on see aga kohustus seista meile oluliste väärtuste eest ning tuua nõukogu aruteludesse väikeste riikide vaatenurk ja tegutseda ühiseid huve kaitstes nende eestkõnelejana," selgitas Ratas öeldut.

© Фото : UN Photo/Eskinder Debebe
Antonio Guterres kohtumisel Jüri Ratasega

Peaministri sõnul kavatseb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena tugevdada konstruktiivset koostööd nii peasekretäri Guterrese kui ka nõukogu liikmesmaadega.

"Selles rollis peame suhtlema riikidega üle maailma ja mõnikord tuleb meie lugu seletada algusest peale. Kes oleme, kust tuleme ja mida mõtleme," märkis Ratas.

Eesti peamised prioriteedid ÜRO Julgeolekunõukogus

Rääkides Eesti prioriteetidest ÜRO Julgeolekunõukogus, mõtiskles Ratas eraldi nelja valdkonna üle: rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra säilitamine, konfliktide ennetamine, erilise tähelepanu pööramine kliimamuutustega kaasnevatele inimkonna julgeoleku ohuteguritele ning ka ÜRO Julgeolekunõukogu enda tõhusamale tegutsemisele.

"Digiriigina soovime kindlasti rohkem tähelepanu pöörata küberohtudele ning laiendada arusaamist rahvusvahelisest õigusest küberruumis," lisas Ratas.

Muuhulgas arutasid Ratas ja Guterres ökoloogia ja kliimamuutuste teemasid, millel hakkab tulevikus olema üha suurem mõju rahvusvahelistele suhetele, rahule ja julgeolekule.

Антонио Гутеррес (справа) на встрече с Юри Ратасом
© Фото : Антонио Гутеррес (справа) на встрече с Юри Ратасом
Antonio Guterres kohtumisel Jüri Ratasega

Peaminister märkis ÜRO peasekretäri juhtrolli kliimamuutuste vastases võitluses ja kinnitas, et Eesti valitsus on seadnud need küsimused oma poliitiliseks prioriteediks.

Nagu Sputnik Eesti juba teatas, on Jüri Ratas ametlikul visiidil New Yorgis ja keskendub seal meie riigi ja USA vaheliste majandussidemete parandamisele. Ratast saadab ettevõtjate delegatsioon. Visiidi kavas on kohtumised USA kaubandussekretäri Wilbur Rossi, USA riigikassa asekantsleri Justin Muzinichi ja kohalike pankuritega.

Selle aasta juulis sai Eesti esmakordselt kaheaastaseks perioodiks (2020-2021) ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatuse. Balti vabariik suutis ihaldatud tooli võita alles salajaste hääletuste teises voorus, mil tal õnnestus Rumeeniast ette pääseda. Esmakordselt valiti Julgeolekunõukogusse Niger, Tuneesia, Vietnam, samuti Saint Vincent ja Grenadiinid.

Süsteemianalüüsi ja prognoosimise keskuse presidendi, poliitanalüütiku Rostislav Ištšenko sõnul võtab Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks saamisega üle Poola teatepulga ja hääletab alati Moskva vastu (kui see ühtib USA tahtega – Toim.).

ÜRO Julgeolekunõukogus on kokku 15 riiki - 5 alalist liiget (Venemaa, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) ja 10 ajutist liiget. 2019. aasta lõpus asendavad vastvalitud liikmed Julgeolekunõukogus Poola, Peruu, Ekvatoriaal-Guinea, Kuveidi ja Côte d'Ivoire'i. Lõuna-Aafrika, Dominikaani Vabariigi, Belgia, Indoneesia ja Saksamaa volitused lõppevad 2020. aasta lõpus.

Lugege lisaks:

Politoloog: Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse Venemaad ei üllata

Riigiduumas kutsuti üles Eesti ÜRO-st välja heitma

42
Tagid:
Eesti, USA, António Guterres, Jüri Ratas, ÜRO Julgeolekunõukogu
Teema:
Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks (7)
Samal teemal
Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde