Ukraina president Vladimir Zelenskõi

Luganski juht: Zelenskõi võib jäädagi "lootuste presidendiks"

55
(Uuendatud 13:37 28.10.2019)
Lootusrikkalt taevani kiidetud Zelenskõi on teinud Ukraina edumeelseks riigiks reformimise suunas veel vähem, kui mitte millegagi hakkama saanud Porošenko.

Tallinn, 28. oktoober — Sputnik. Viimasel ajal on ametlik Kiiev teinud üsna kõrgetasemelisi avaldusi rahu taastamisest Donbassis. Intervjuus RIA Novostile rääkis tunnustamata Luganski Rahvavabariigi (LRV) juht Leonid Passetšnik, kuidas võeti vabariigis vastu Kiievi lubadused, sealhulgas Ukraina presidendi avaldus lahendada Donbassi konflikt aastaga.

LRV juht selgitas, miks ei ole veel toimunud ulatuslikku vangide vahetust ning jõudude ja jõudude eemaletõmbamist Zolotoist, ning kui palju vabariigi elanikke on juba Venemaa passid kätte saanud.

Ukraina president Vladimir Zelenskõi ütles pressikonverentsil, et kavatseb lahendada Donbassi konflikti aasta jooksul. Leonid Ivanovitš, millist teed peaks Ukraina riigipea selle eesmärgi saavutamiseks teie arvates minema? 

Глава Луганской народной республики Леонид Пасечник
© Sputnik / Стрингер
Luganski Rahvavabariigi (LRV) juht Leonid Passetšnik

Selle otsuse elluviimiseks peab hr Zelenskõi toimima väga jõuliselt. Kuigi tema nimetatud tähtaeg on väga konkreetne, võeti vabariikides see avaldus vastu ilma entusiasmita.

Zelenskõi ja tema meeskond olid juba piisavalt palju lubanud aga teinud isegi pisut vähem kui Porošenko, kes ei teinud midagi head. Lisaks sellele kuuleme pidevalt minitest uutest rahuplaanidest Donbassis.

Ometi saab iga enam-vähem terve mõistusega inimene aru, et Ukraina ei pääse Minski formaadist mööda, kuid võib öelda, et abielluda lubamine ei tähenda tegelikult veel abiellumist.

Pettemanöövrite otsimine, kõrvalepõiked või "Normandia formaati" naljaks pööramine ei aita. 

Президент Украины Владимир Зеленский в Донбассе
© REUTERS / Ukrainian Presidential Press Ser
President Zelenskõi Donbassis

Abinõude kompleks on aksioom, mis on lugemiseks ja isegi meelespidamiseks vägagi kättesaadav. Seal on kõik selgelt ja järjepidevalt kirjas.

Ametlik Kiiev teatas, et võttis vastu kõik amnestiat käsitlevad seadused, kuid Donbassi vabariikides täpsustati, et sellel avaldusel pole tegelikkusega mingit pistmist.

Minski lepete tekstis on amnestiaklausel enne valimiste korraldamise klauslit. Lisaks on ekspertide sõnul Donbassis valimiste korraldamine võimatu ilma amnestiata. Kuidas te seda kommenteerite?

Amnestia on üks Minski lepete punkte. Nende elluviimist eitades jätab Ukraina pool tähelepanuta garantriikide soovitused ja oma lubaduse sellele dokumendile alla kirjutada.

Lepete järgseid meetmeid ei saa rakendada Kiievi äranägemisel valikuliselt, seetõttu nõuame iga punkti ranget elluviimist, sõltumata sellest, kas Ukrainale see meeldib või mitte. On olemas kokkulepitud dokument, seda tuleb järgida.

Viimane ulatuslik vangide vahetus toimus 2017. aastal. Kuidas liiguvad läbirääkimised selles suunas ja kas on võimalik ennustada, millal see toimub?

Luganski Rahvavabariigi sõjavangide vahetuse töörühm on kõigi nende aastate jooksul teinud kõik vajaliku ja võimaliku, et meie inimesed saaksid kodumaale naasta. 

Azovi võitlejad
© Sputnik / Александр Максименко

Omalt poolt täidame kõiki kohustusi ja oleme alati valmis dialoogiks. Ainult et vastaspoolel me ei sellist soovi ei näe, seetõttu ei saa me ka nende eest prognoose teha.

Ukraina julgeolekuametnikud keelduvad vägede väljaviimisest LRV Zolotoje asula juures asuvast vaenupoolte eralduspiirkonnast. Mis on teie arvates selle põhjus ja kas vabariik kaalub uusi relvajõudude väljaviimise piirkondi?

Olen sunnitud kordama, et on olemas arusaadav kinnitatud tegevuskava, mis viib rahu saavutamiseni Donbassis.

Seda saab kas järgida või mitte. Ja kui Ukraina esindajad selgitavad oma kohustuste täitmatajätmist rahvusvahelisel tasandil selliste fraasidega nagu "koer sõi kodutöö ära", tekivad kahtlused nende mõistuses või, mis on veelgi selgem, ilmselges soovis ja võimes midagi ära teha.

Praegu esitatakse LRV-s aktiivselt taotlusi Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse saamiseks. Öelge, kui palju inimesi on juba Venemaa passi taotlenud?

- Täna on Venemaa passi saanud juba üle 30 tuhande vabariigi elaniku, veel 50 tuhat on esitanud vajalikud dokumendid. Aasta lõpuks ületab Venemaa passi saanud inimese hulk 100 000 piiri.

On selge, et inimesed osalevad selles protsessis meelsasti. Olen palju rääkinud, kui kauaoodatud see otsus meile oli.

Tahaksin märkida, et kõik Venemaa passi saamisega seotud protseduurid toimuvad väga sujuvalt ja eraldi tänada inimesi, kes on sunnitud selleks ületunde tegema.

Mõnedes töövaldkondades on ülekoormus tõsine. Me suudame selle normaliseerida, hiljuti avasime elektroonilise järjekorra, mis võimaldab meie kodanikel teenust eemalt kasutada.

Lugege lisaks:

55
Tagid:
Donbass, rahu, reformid, president, Volodõmõr Zelenskõi, Ukraina
Samal teemal
Ukraina relvajõudude eriväed hävitasid Donbassis natsionalistide üksuse
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde