Peaminister Jüri Ratas

Jüri Ratas kaitses LGBT riiklikku rahastamist EKRE eest

391
(Uuendatud 16:25 28.10.2019)
Jüri Ratase sõnul viib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) üleskutse vähendada LGBT-kogukonna riiklikku rahastamist ühiskonna süveneva lõhenemiseni.

TALLINN, 27. oktoober — Sputnik. Eesti peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas kritiseeris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitilist avaldust, milles kutsutakse üles vähendama LGBT-kogukonna riiklikku rahastamist.

Ratas tuletas meelde, et sotsiaalministeerium toetab hasartmängumaksust erinevaid ühinguid. Riiklikest vahenditest rahastatakse lapsi, eakaid ja puuetega inimesi, aga ka võrdsete võimalustega eelarvamusteta ühiskonda.

"Taotlusi hindavad valdkonna spetsialistid ning nende tegevus on suunatud meie ühiskonna arendamisele ning abivajajate toetamisele," rõhutas ta sellise rahastamise olulisust.

Ratas märkis samuti, et tema juhitav Keskerakond propageerib sidusat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhe ühiskonna eri rühmade vahel väheneb.

Sotsiaalmenister Tanel Kiik
© Sputnik / Денис Пастухов

Konflikt LGBT ja EKRE rahvuskonservatiivide vahel

Valitsuspartei EKRE ei varja oma negatiivset suhtumist LGBT-kultuuri edendamisse Eestis. Seksuaalvähemused vastavad samaga, korraldades erinevaid protestiaktsioone.

Kritiseerides riigi raha eraldamist LGBT-kogukondadele, viitab EKRE statistikale. Olukorras, kus sündimuse probleem riigis on terav, kasvab LGBT-aktivistide riiklik rahastamine Eestis igal aastal hüppeliselt, on rahvuskonservatiivid nördinud. Kui 2013. aastal eraldati neil eesmärkidel ainult 6000 eurot, siis 2019. aastal juba 96 000 eurot. EKRE sõnul on seejuures tegemist vaid Eesti LGBT-kogukonna toetamisega.

Samal ajal eraldas sotsiaalministeerium palju raha ka teistele "samasooliste suhete propagandistidele": näiteks "Oma tuba" sai 60 000 eurot portaali Feministeerium laiendamiseks, veel 92 000 eurot eraldati Eesti Inimõiguste Keskusele, mis propageerib aktiivselt seksuaalvähemuste kaitsmist.

"Samal ajal ei saa inimesed endale lubada regulaarset hambaarsti külastust, nad ei pääse arsti juurde muul viisil kui raha eest, vähihaige kolme lapse ema on sunnitud oma ravimist anuma ja riik korraldab "Jõulutunneli" kaudu kampaaniat, et osta haiglale mõni elutähtis seade," ütles riigikogulane südametäiega.

Lugege lisaks

391
Tagid:
majandus, rahastamine, rahastamine, Jüri Ratas, LGBT
Samal teemal
Saadikud ja avalikkus nõudsid "homopropaganda väljajuurimist" koolidest
See on võit: EKRE ei lasknud muuta Pärnut geipealinnaks
Meeleavaldus koolides toimuva homopropaganda vastu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde