Денис Пушилин на пресс-конференции в Донецке

Donetski Rahvavabariigi juht: Kiiev venitab üritades flirtida radikaalidega

61
(Uuendatud 12:26 25.10.2019)
Ukraina uus juhtkond ei saa hakata täitma "Steinmeieri valemi" tingimusi Donbassi kohta ega ole selleks valmis, teatas eriintervjuus RIA Novostile Donetski Rahvavabariigi juht Deniss Pušilin.

TALLINN, 25. oktoober — Sputnik. Isehakanud Donetski Rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ei varja oma umbusku Ukraina võimude suhtes vaatamata Minskis allkirjastatud "Steinmeieri valemile" ja avaldusele, et Kiiev on nõus vaenupooled lahutama.

Oma suhtumisest Ukraina uude presidenti, aga ka sellest, miks Ukraina võimud ei saa või ei taha Donbassis vaherahust kinni pidada, rääkis Pušilin intervjuus RIA Novosti korrespondendile Juri Voitkevitšile.

Kuidas on õnnestunud Kiievit mõjutada "Steinmeieri valemi" allkirjastamise küsimuses?

Selle allkirjastamine ei ole õnnestunud mitte Kiievil, vaid eeskätt vabariikidel. Aga ka tagajariikidel — Venemaal, Prantsusmaal, Saksamaal — õnnestus Ukraina alla suruda ja jõuda selleni, et valem tuli ikkagi allkirjastada.

Valem oli kooskõlastatud "Normandia formaadis" juba aastatel 2015–2016. Läbirääkijad Minskis, Ukraina esindajad, ütlesid: "Me ei tea selle valemi järgi midagi, me ei hakka selles osas midagi tegema." Loomulikult jäigi sedasi kõik toppama.

Mitu aastat järjest käisid arutelud selle valemi ümber. Seetõttu — võttes arvesse, et Ukrainas oli vahetunud võim — tekkis mingisugune lootus, et Kiiev muudab suhtumist Minski lepetega võetud kohustustesse ja toimub mingi edasiminek. Seetõttu võeti eelnevatest kokkulepetest kõige lihtsamad — "Steinmeieri valem".

Järgmiseks tingimuseks sai vaenupoolte jõudude ja vahendite lahutamine Petrovskes ja Zolotes. See ei ole uus lahutamine, vaid ainult nende rikkumiste kõrvaldamine, millel oli lastud toimuda alates 2016. aasta oktoobrist, millal leidis aset vaenupoolte lahutamine kahel lõigul kolmest, mis oli kooskõlastatud julgeoleku alamgrupis Minskis. Praegu on Ukraina erilise tarkusega hiilgamata teinud mingisuguseid edusamme vaenupoolte lahutamisel Stanõtsja Luganskas, kuid blokeerinud Petrovske ja Zolote.

Kreml vastas Kiievi arusaamatuile üleskutseile LRV ja DRV laiali saata
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Me võiksime muidugi suhtuda mõistvalt Ukraina võimudesse, sellesse, et neil on seal mingeid juhitamatuid radikaale, korraldatakse mingeid miitinguid.

Kõike seda oleks olnud võimalik mõista, kui kõik see aeg ei oleks meie territooriumi pihta lennanud mürsud ja kui need lepingulised kohustused ei oleks olnud fikseeritud kõikvõimalikes formaatides — Minskis "Normandia formaadis", ettevalmistavat laadi kohtumistel. Kuid Ukraina selles osas edasi ei liigu.

Probleem radikaalidega on praeguste Ukraina võimude probleem. Neil on kõik võimalused, neil on häälteenamus Ülemraadas, et kirjutada "Steinmeieri valem" seadusandlusesse, aga see on "Steinmeieri valemi" tingimuse jätk, et toimuks Normandia kohtumine. Neil on kõik võimalused juhtida jõuametkondi, sest valitsus on moodustatud otseselt uue, praeguse võimu poolt.

© Ruptly
Ukraina natsid ei taha rahu taastumist Donbassis

Seetõttu suudavad nad toime tulla nii radikaalide kui ka teiste neonatsidega, keda on viimasel ajal Ukrainasse siginenud üsna arvukalt. Need on Ukraina probleemid.

Kas on mingi tõenäosus, et Kiiev täidab "Steinmeieri valemi" nõudmised?

Ma saan rääkida väga skeptilistest meeleoludest selles osas: uue võimu ajal lähevad Ukrainal sõnad tegudest lahku nagu ennegi.

Kuidas võib "Steinmeieri valemi" täitmine muuta olukorda Donbassis?

Tahaks märkida, et "Steinmeieri valem" on üks "Abinõude kogumi" poliitiliste punktide täitmise elementidest. "Steinmeieri valem" annab ainult võimaluse, isegi selle elluviimine annab võimaluse arutada ülejäänud momente, mis on seotud valimiste korraldamisega, nagu see on ette nähtud "Abinõude kogumis" Donbassi territooriumil.

Kuid Ukraina poolt näeme seni blokeerimist: ma ei näe mingeid eeldusi, et Ukraina homme, nädala pärast, kuu aja pärast või hiljem kirjutaks selle valemi oma seadusandlusesse.

Kuid me kuuleme Ukraina poolt täiesti teisi üleskutseid, püüdlusi, loosungeid.

Mis kasu võib Kiiev sel juhul saada?

Ta lihtsalt venitab, püüab flirtida radikaalselt meelestatud elementidega ja unustab, et need ei ole tema valijad.

Ta ei hakka kunagi radikaalidele meeldima. See on tema suurim eksitus.

Zelenskõid ei toonud võimule radikaalid, vaid just nimelt inimesed, kes tahavad rahu, neid on üle 70%, nagu on näidanud hääletustulemused.

Kuid Zelenskõi ei võta kuulda millegipärast neid, vaid käputäit neonatslikke moodustusi, kes dikteerivad ja suruvad talle peale oma sõjalisi eesmärke ja ülesandeid.

Mis võib panna Kiievi nõustuma "Steinmeieri valemi" tingimustega ja kui palju aega see võib võtta?

Me oleme esitanud korduvalt üleskutseid maailma üldsusele ja tagajariikidele. Ja ainult Venemaa on teinud ja teeb ka edaspidi teatavaid samme, mis peavad igati sundima Ukrainat endale võetud kohustusi täitma. Aga Ukraina pole kuuendat aastat paigast nihkunud, mistõttu rääkida mingitest tähtaegadest, millal Ukraina ikkagi otsustab Minski lepped täita, on väga tänamatu töö.

Lugege intervjuu täielikku versiooni RIA Novosti saidilt.

Lugege lisaks: 

61
Tagid:
Frak-Walter Steinmeier, Ukraina, poliitika, Donetski RV, Donbass
Samal teemal
Mis saab Minski lepingutest: Kiiev keeldub Donbassi eristaatuse arutamisest
Euroopa konsulaadid õpetavad tuvastama venemaalaste hulgas Donbassi elanikke
Donbassi konfliktile pühendatud fotoprojekt pälvis võidu konkursil Photolux Award
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde