Kert Kingo

Vale on paljastatud. Mis seisab minister Kingo ootamatu tagasiastumise taga

180
(Uuendatud 13:18 24.10.2019)
Eesti peaminister Jüri Ratas võttis vastu lahkumisavalduse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingolt, keda opositsioon oli varem süüdistanud valetamises. Valitsusjuht soovis talle jõudu ja väljendas lootust, et ta "teeb toimunust tõsised järeldused".

TALLINN, 24. oktoober — Sputnik. Ministrite "salk" eesotsas keskerakondlase Jüri Ratasega on taas kaotanud ühe "võitleja": valetamises süüdistatuna pani ameti maha väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo (EKRE). Ta oli selle ametikoha saanud maikuus pärast seda, kui sellelt kohalt oli tagasi astunud teine konservatiiv Marti Kuusik.

Ratas võttis Kingo lahkumisavalduse vastu kolmapäeva õhtul. Tema sõnul oli see otsus raske. "Kuid kujunenud olukorras oli üheselt selge, et tema ametis jätkamine olnuks väga keeruline. Seda nii tema enda, tema koduerakonna kui ka terve valitsuse jaoks," kirjutas ta oma Facebooki-lehel.

Kert Kingo, Jüri Ratas; president Kersti Kaljulaid
© Фото : VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

Valitsusjuht rõhutas, et poliitik peab oma suhtlemises ametikaaslaste ja avalikkusega olema avatud ning ka ebameeldivate teemade puhul andma õigustatud küsimustele selgeid ja ammendavaid vastuseid.

"Loodan, et Kert Kingo teeb toimunust tõsised järeldused, mille esimeseks sammuks oli kindlasti tema suure kaaluga otsus ametist lahkuda. Soovin Kert Kingole palju jõudu ja tegutsemistahet vastutusrikkas parlamenditöös," ütles Ratas.

Ministri ootamatu tagasiastumise ajendiks said Kingole esitatud süüdistused valetamises. Muuhulgas oli ta esmaspäeval Riigikogu liikmetele kinnitanud, et ei ole kuidagi seotud tema nõunikuks määratud Jakko Väliga, kes on kuulsaks saanud solvangutega ühismeedias. Hiljem selgus siiski, et tööleping Väliga oli sõlmitud juba 18. oktoobril, pealegi Kingo soovil.

Kingo jääb väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrina ajalukku sellise ametikoha jaoks üsna kummaliste avalduste ja tegudega. Näiteks teatas ta varsti pärast ametisse astumist, et kavateb teha võimalikult vähe välisvisiite ja suhelda välismaa kolleegidega ainult eesti keeles. Juunis keeldus ta lendamast Jaapanisse G20 tippkohtumisele põhjendades seda sellega, et "ei ole kavandatud konverentsi peateemaga kursis".

Керт Кинго (слева), премьер-министр Юри Ратас и президент Эстонии Керсти Кальюлайд
© Фото : VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo, peaminister Jüri Ratas ja president Kersti Kaljulaid

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, nimetati Kert Kingo uueks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks tänavu mais pärast seda, kui sellelt ametikohalt lahkus skandaaliga tema erakonnakaaslane Marti Kuusik. Kuusik, kes oli olnud minister alla kahe päeva, pani ameti maha seoses süüdistustega perevägivallas. Poliitik lükkas ümber kõik süüdistused enese aadressil, kuid tema poliitilist karjääri see ei päästnud.

Kingo, erialalt jurist, astus EKREsse 2016. aasta märtsis. Enne ministriks määramist töötas ta pikka aega Tööinspektsioonis, Politsei- ja Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis.

Lugege lisaks: 

180
Tagid:
poliitika, tagasiastumine, minister, EKRE, Kert Kingo
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Eesti valitsus - 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde