Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani läbirääkimised Sotšis

Putin ja Erdogan langetasid Sotšis Süüria suhtes üliolulised otsused

56
(Uuendatud 10:26 23.10.2019)
Venemaa ja Türgi presidendid arutasid rahulikult ja põhjalikult Süüria pikaajalise sõjalise konflikti lahendamise olulisemaid küsimusi. Läbirääkimised Sotšis kestsid üle 6 tunni.

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema Türgi ametivenna Recep Tayyip Erdogani läbirääkimised Sotšis kestsid üle kuue tunni. Sellest teatas RIA Novosti, märkides, et riigipead vestlesid esmalt delegatsioonide osavõtul, seejärel jätkati tête-à-tête.

Kohtumise peateemaks oli olukord Süürias Ankara alustatud sõjalise operatsiooni ning Türgi ja USA 120-tunnise relvarahu kokkuleppe valguses. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas Putini ja Erdogani vestlust "põhjalikuks, keerukaks ja mittekiirustavaks".

Milles kokku lepiti?

Vladimir Putin ütles lõpp-pressikonverentsil, et Moskva ja Ankara leppisid kokku mitmetes Süüria-Türgi piiril valitsevat olukorda käsitlevates küsimustes. Venemaa riigipea nimetas neid kokkuleppeid "väga olulitseks, kui mitte epohhiloovateks".

Президент РФ Владимир Путин и президент Турции Реджеп Тайип Эрдоган во время встречи
© Sputnik / Алексей Дружинин
Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan kohtumisel
Memorandumit esitlesid kahes keeles välisministrid Sergei Lavrov ja Mevlut Cavusoglu.
Presidendid kinnitasid ka oma pühendumust Süüria ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning Türgi riikliku julgeoleku tagamisele.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles, et alates kolmapäevast peavad kõik Süürias tegutsevad kurdi relvaüksused Türgi piirist 30-kilomeetrisest tsoonist olema välja viidud. Ta lisas, et Venemaa ja Türgi teevad jõupingutusi Süürias poliitilise lahenduse saavutamiseks.

Putin avaldas veendumust, et tulevikus vabaneb Süüria välismaiste relvaüksuste kohalolekust. Ankara nõustus sellega, ütles ta.

Washingtonil pole mõtet Ankarat survestada

Lähis-Ida spetsialist ja Venemaa Majanduskõrgkooli humanitaarteaduskonna õppejõud Grigori Lukjanov ütles, et USA ja NATO üleskutsed Türgile loobuda Süüria põhjaosas toimuvast sõjalisest operatsioonist on mõttetud.

Relvaostu küsimust ei tõstatatud

Venemaa Föderaalse sõjalis-tehnilise koostöö teenistuse juht Dmitri Šugajev ütles RIA Novostile, et küsimust Venemaa hävituslennukite, samuti täiendavate õhutõrje raketisüsteemide S-400 tarnimiseks Türgile kõnelustel ei tõstatatud. Ta täpsustas, et õhutõrjesüsteemide teema on "arenemisjärgus" ja hävituslennukite küsimust Türgi alles uurib.

Mis toimub Süürias

Türgi president Erdogan teatas 9. oktoobril Süüria põhjaosas sõjalise operatsiooni "Rahuallikas" alustamisest, mis on suunatud Türgis keelustatud Kurdi Tööpartei vastu. Kommenteerides Süürias Eufrati jõest idapool toimuva terrorismivastase operatsiooni "Rahuallikas" käiku, ütles Erdogan, et Türgi armee on neutraliseerinud peaaegu 500 terroristi ja veel üle 250 panid relvad maha.

Erdogan rõhutas, et Türgi ei luba terroristidel luua Süüria põhjaosas riiklikku moodustist, seetõttu ei istu ta nendega ka läbirääkimiste laua taha. Türgi riigipea sõnul jätkatakse operatsiooni Rahuallikas seni, kuni terrorioht Süüria põhjaosas on täielikult kõrvaldatud.

USA ja NATO on aktiivselt välja astunud Türgi sõjalise operatsiooni vastu. Nii teatas USA riigisekretär Mike Pompeo oma riigi valmisolekust sõjaks Türgiga, kui see operatsiooni ei peata. Türgi oli Washingtoni survel sunnitud 17. oktoobril teatama viiepäevasest vaenutegevuse lõpetamisest.

Lukjanovi venekeelset intervjuud saab kuulata siit:

Турция считает ошибкой отношение США к ее действиям против курдов — Лукьянов
Lugege lisaks:

56
Tagid:
kurdid, kokkulepe, presidendid, Venemaa, Türgi, Süüria
Teema:
Venemaa–Aafrika tippkohtumine (7)
Samal teemal
Donald Trump hakkas Türgit sanktsioonidega survestama
Ekspert selgitas Türgi sõjalise operatsiooni ohtlikkust Euroopa jaoks
Süüria ja Türgi vägede kokkupõrkes Põhja-Süürias on ohvreid
Lähis-Ida ekspert: mis Süüria põhjaosas tegelikult toimub
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde