Politoloog ja ajaloolane Igor Rozenfeld

Ekspert: Venemaa võib endale Eesti näol liitlase leida

104
(Uuendatud 10:36 19.10.2019)
Seda, millist huvi võiks võimalik visiit Tartusse Venemaa president Vladimir Putinile pakkuda, rääkis Sputnik Eestile politoloog ja ajaloolane Igor Rosenfeld.

TALLINN, 19. oktoober - Sputnik. Tartu politoloog ja ajaloolane Igor Rosenfeld peab täiesti võimalikuks, et Venemaa president Vladimir Putinil külastab Tartus 2020. aasta juunis toimuvat soome-ugri rahvaste maailmakongressi.

Muidugi, ütles ta Sputnik Eesti-le antud kommentaaris, on palju tegureid, mis Putini Eesti-visiidi realiseerumist mõjutavad. Näiteks Venemaa Föderatsiooni presidendi tihe töögraafik, milles pole lihtne vaba ruumi leida, kuid Rosenfeld on kindel, et Putini visiit Eestisse võib olla ka Venemaa jaoks huvitav ja kasulik.

Ühest küljest saab Venemaa president rääkida otse Tartus toimuva sündmuse teemal. Läänes ja eriti Eestis usuvad mõned jõud, et Venemaal elavad soome-ugri rahvad on rõhutud, sunniviisiliselt assimileeritud, mis pole aga tõsi. Vladimir Putin võib kummutada rea müüte soome-ugri rahvaste väidetavalt kohutavast olukorrast Venemaal.

Teisalt pole kongress ise Eesti külastamise kõige olulisem põhjus. Rosenfeld leiab, et Euroopa Liiduga suhtlemise poolest on Eesti külastamine palju olulisem.

Käsitletavad teemad võivad olla erinevad. Majanduse vallas on need näiteks gaas ja Nord Stream 2. Mõned EL-s toetavad seda projekti, teised on selle vastu. Valdavalt on Euroopa juhid nüüdseks vaenulikkuse asemel kõhkleval seisukohal ja Venemaa saab neid "nihkeid" mõjutada, leiab Rosenfeld.

"Eestiga peetavate läbirääkimiste kaudu saab Venemaa ka EL-ga suhelda ning avaldada ja edastada oma arvamust Eesti ja EL-i ühistel teemadel.

Selleks on vaja vaevarikast tööd. Kuid Venemaa peab EL-ga koostööd tegema ja võimalik visiit Tartusse oleks üks positiivsetest sammudest selles suunas," lisas Igor Rosenfeld.

Hiljuti selgitas Eesti politoloog Eduard Tinn, et pikka aega Euroopas töötanud Kersti Kaljulaid toetab Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikat ja need riigid omakorda toetavad avatumat poliitikat Venemaaga, soovides isegi sanktsioonidest loobuda. Eesti sooviks olla nende EL "veduritega" samas rongis.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et president Kersti Kaljulaid kutsus Tartus toimuvale Soome-ugri rahvaste maailmakongressile kolm presidenti – lisaks Putinile said kutsed ka Soome president Sauli Niinistö ja Ungari president Janoš Ader.

Esmakordselt teatas Kaljulaid oma soovist näha oma Venemaa kolleegi Eestis Moskva-visiidi ajal aprillis.

Президент РФ Владимир Путин и президент Эстонии Керсти Кальюлайд во время прощания после российско-эстонских переговоров
© Sputnik / Алексей Дружинин
Venemaa president Vladimir Putin ja Eesti president Kersti Kaljulaid kohtumisel Moskvas.
Kaljulaid taasavas tookord Moskvas pärast renoveerimist Eesti saatkonnahoone ja kohtus Venemaa presidendiga.

Lugege lisaks:

104
Tagid:
Tartu, kongress, soome-ugri, kutse, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Kaljulaid räägib Putiniga eesti keeles
Kaljulaid Putinile: Meie kohtumine oleks pidanud juba ammu toimuma
Eesti sooviks olla Venemaa sõltumatu partner: mida selleks vaja on
President Kaljulaid kutsus Vladimir Putini vastuvisiidile Eestisse
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde