Euroopa Inimõiguste Kohus

Noor Kaardivägi kaebab Eesti kehtestatud sisenemiskeelu Euroopa Inimõiguste Kohtusse

51
(Uuendatud 17:44 17.10.2019)
Ühiskondliku liikumise Ühtse Venemaa Noor Kaardivägi koordinatsiooninõukogu juht Deniss Davõdov rääkis, milliseid abinõusid on aktivistidel kavas tarvitusele võtta vastuseks Eesti siseministeeriumi otsusele keelata neil siseneda Schengeni alale.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. Eesti ametivõimude keeld külastada kuuel ühiskondliku liikumise Ühtse Venemaa Noor Kaardivägi aktivistil Schengeni viisaruumi kaevatakse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Председатель Координационного совета ВОО Молодая Гвардия Единой России Денис Давыдов
© Sputnik / Vladimir Trefilov
Ülevenemaalise ühiskondlik-poliitilise liikumise Ühtse Venemaa Noor Kaardivägi koordinatsiooninõukogu esimees Deniss Davõdov
Kavatsusest kaitsta oma seltsimeeste õigusi, mida on Eesti siseministeeriumi otsusega rikutud, teatas liikumise koordinatsiooninõukogu juht Deniss Davõdov. Ta tuletas meelde, et mälestusaktsioonil "Surematu polk" Tallinnas osalenud Noore Kaardiväe liikmete andmed on kantud Schengeni infosüsteemi Eesti nõudmisel, mille alusel said aktivistid kümneks aastaks sisenemise keelu Schengeni alale.
Peale selle on Noore Kaardiväe aktivistidel kavas piketeerida iga päev ükshaaval Eesti saatkonna ees Moskvas. Reedel, 18. oktoobril, tahavad noorkaardiväelased aga korraldada juba massipiketi ja Eesti Vabariigi ametlikelt esindajatelt aru pärida.

Karistus vaarisa mälestuse eest

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti võimude esildise alusel on mõnedel Ühtse Venemaa Noore Kaardiväe esindajatel keelatud siseneda Schengeni alale. Organisatsiooni enda andmetel on keelu põhjuseks nende osavõtt 9. mail 2019 Tallinna "Surematu polgu" rongkäigust.

Eesti peakonsulaadi hoone ees Peterburis ja Eesti saatkonna hoone ees Moskvas korraldasid Noore Kaardiväe aktivistid piketisarja, mille eesmärk on saavutada, et Eesti pool paluks vabandust Schengeni sisenemiskeelu kehtestamise eest nende seltsimeestele. Vahejuhtumile reageeris Venemaa välisministeerium, lubades, et see Eesti võimude samm ei jää vastuseta.

16. oktoobril toimus Sputnik Eesti multimeedia pressikeskuses Tallinna–Moskva–Peterburi videokonverents "Miks kardetakse Eestis Noore Kaardiväe aktiviste?". Videokonverentsil osalesid ja avaldasid arvamust Eesti võimude kehtestatud keelu suhtes ühiskondliku liikumise Võidu Vabatahtlikud liige Anna Germanovitš, Ühtse Venemaa Noore Kaardiväe liider Deniss Davõdov, Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Konstantin Dolgov, Noore Kaardiväe Peterburi osakonna juht Aleksandr Malikov ja Noore Kaardiväe liige Anastassia Koveza.

Lugege lisaks:

51
Tagid:
Schengen, keeld, sisenemine, siseministeerium, Eesti
Teema:
"Noor kaardivägi": Eestis keelatud (7)
Samal teemal
"Noor kaardivägi": Eestis keelatud
"Surematud polgud" Euroopas – esimestena marsiti Genfis ja Roomas
Surematu Polgu rongkäik Moskvas
Sajad tallinlased kogunesid "Surematu polgu" üritusele
22. juunil täpselt kell neli öösel süttis Pronkssõduri jalamil Igavene tuli
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde