Politoloog selgitas, miks Kaljulaid kutsus Putini Tartusse
(Uuendatud 12:26 18.10.2019)
Viisakusavaldus või muutuv tendents — Eesti politoloog Eduard Tinn esitas Sputnik Eestile oma versiooni sellest, mis ärgitas Eesti presidenti Kersti Kaljulaidi kutsuma Venemaa presidendi Vladimir Putini Eestisse.TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. President Kersti Kaljulaid kutsus Soome-ugri rahvaste maailmakongressile, mis toimub 2020. aasta juunis Tartus, kolm presidenti, sealhulgas Venemaa liidri Vladimir Putini. Venemaa presidendi Tartusse tuleku tõenäosust hinnates teatas Eesti politoloog Eduard Tinn, et otsida vastust küsimusele "Kas Putin tuleb või ei tule?" on kohvipaksu pealt ennustamine.
Eesti pool peab pärast kutse saatmist tegema ainult seda, mis temast sõltub — tagama Venemaa presidendi julgeoleku ja hindama Tartu linna valmisolekut nii tähtsa külalise vastuvõtmiseks —, aga see, kas Putin saab tulla, pole teada.
Kuid see kongress on Tinni arvates üsna mõistlik võimalus Venemaa presidendi küllakutsumiseks:
Loogiline jätk ja "tuule suuna" muutus
Rääkides Vladimir Putini kutsumisest kongressile märkis Tinn, et see tehti juba Eesti ja Venemaa presidendi kohtumisel Moskvas.Kui tuli aeg kutsuda soome-ugri rahvaste kongressile ka teiste riikide presidendid (Kaljulaid kutsus ka Soome ja Ungari presidendi), oli seetõttu loomulik ja loogiline olla järjekindel ja lisada nimekirja ka Putin.
Aga kutse, rõhutas politoloog, ei ole lihtsalt formaalsus. Esiteks näitas juba Kaljulaidi Moskva-visiit ise, et Eesti erineb ikkagi Lätist, Leedust ja Poolast, mille juhid on välistanud Venemaa presidendiga otsesuhtlemise võimalikkuse.
Teine ja tähtsam tegur seisneb Tinni arvates selles, et praegu pooldab Kaljulaid, kes on kaua töötanud Euroopas, Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikat.
Need riigid pooldavad aga avatumat poliitikat Venemaa suhtes ja tahavad isegi sanktsioonidest loobuda. Ja Eesti tahab kuuluda nende Euroopa Liidu veduritega samasse rongikoosseisu.
Kersti Kaljulaidi Venemaa-vastane retoorika, mida võis kuulda mitmes intervjuus pärast tema Moskva-visiiti, ei tähenda seega, et kriitiline suhtumine Venemaasse on kroonilise iseloomuga.
Pealegi on kõik Eesti juhtivad erakonnad peale Keskerakonna vene tiiva sisuliselt russofoobsed. Mida kõike ei ole räägitud seoses Venemaaga, kuidas teda ka ei ole rünnatud — kritiseeritud on nii Moskva linnavolikogu valimisi kui ka Venemaa käitumist Ukraina laevade suhtes, mis korraldasid provokatsiooni Kertši väinas. Aga praegu on Eesti president nagu mitmed teisedki Eesti poliitikud ümber orienteerunud, sest Euroopas on tuuled muutunud.
Kriitika tuleb niikuinii
Kaljulaidi Moskva-visiit ei meeldinud tollal ilmselgelt mitmetele Eesti poliitiliste jõudude esindajatele, kes Tinni piltliku väljendi kohaselt "lõid Kaljulaidile noa selga". Näiteks välisministeerium ja tema tollane juht Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ei lasknud demonstratiivselt Eestisse Vene purjekat Sedov.
On selge, et võimalik Putini visiit tekitab taas rahulolematust, sealhulgas Eesti paremerakondades — nii EKREs kui ka Isamaas koos uue välisministri Urmas Reinsaluga. Samuti näiteks Leedu ja Läti juhtkonnas.
Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et president Kersti Kaljulaid kutsus soome-ugri rahvaste maailmakonverentsile Tartusse kolm presidenti — lisaks Putinile saadeti kutse ka Soome presidendile Sauli Niinistöle ja Ungari presidendile János Áderile.
©
Sputnik / Владимир Астапкович
Eesti president Kersti Kaljulaid ja Venemaa president Vladimir Putin kohtumise ajal Moskvas.
Lugege lisaks:
Tagid:
