Politoloog Eduard Tinn

Politoloog selgitas, miks Kaljulaid kutsus Putini Tartusse

155
(Uuendatud 12:26 18.10.2019)
Viisakusavaldus või muutuv tendents — Eesti politoloog Eduard Tinn esitas Sputnik Eestile oma versiooni sellest, mis ärgitas Eesti presidenti Kersti Kaljulaidi kutsuma Venemaa presidendi Vladimir Putini Eestisse.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. President Kersti Kaljulaid kutsus Soome-ugri rahvaste maailmakongressile, mis toimub 2020. aasta juunis Tartus, kolm presidenti, sealhulgas Venemaa liidri Vladimir Putini. Venemaa presidendi Tartusse tuleku tõenäosust hinnates teatas Eesti politoloog Eduard Tinn, et otsida vastust küsimusele "Kas Putin tuleb või ei tule?" on kohvipaksu pealt ennustamine.

Eesti pool peab pärast kutse saatmist tegema ainult seda, mis temast sõltub — tagama Venemaa presidendi julgeoleku ja hindama Tartu linna valmisolekut nii tähtsa külalise vastuvõtmiseks —, aga see, kas Putin saab tulla, pole teada.

Kuid see kongress on Tinni arvates üsna mõistlik võimalus Venemaa presidendi küllakutsumiseks:

Loogiline jätk ja "tuule suuna" muutus

Rääkides Vladimir Putini kutsumisest kongressile märkis Tinn, et see tehti juba Eesti ja Venemaa presidendi kohtumisel Moskvas.Kui tuli aeg kutsuda soome-ugri rahvaste kongressile ka teiste riikide presidendid (Kaljulaid kutsus ka Soome ja Ungari presidendi), oli seetõttu loomulik ja loogiline olla järjekindel ja lisada nimekirja ka Putin.

Aga kutse, rõhutas politoloog, ei ole lihtsalt formaalsus. Esiteks näitas juba Kaljulaidi Moskva-visiit ise, et Eesti erineb ikkagi Lätist, Leedust ja Poolast, mille juhid on välistanud Venemaa presidendiga otsesuhtlemise võimalikkuse.

Teine ja tähtsam tegur seisneb Tinni arvates selles, et praegu pooldab Kaljulaid, kes on kaua töötanud Euroopas, Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikat.

Need riigid pooldavad aga avatumat poliitikat Venemaa suhtes ja tahavad isegi sanktsioonidest loobuda. Ja Eesti tahab kuuluda nende Euroopa Liidu veduritega samasse rongikoosseisu.

Kersti Kaljulaidi Venemaa-vastane retoorika, mida võis kuulda mitmes intervjuus pärast tema Moskva-visiiti, ei tähenda seega, et kriitiline suhtumine Venemaasse on kroonilise iseloomuga.

Pealegi on kõik Eesti juhtivad erakonnad peale Keskerakonna vene tiiva sisuliselt russofoobsed. Mida kõike ei ole räägitud seoses Venemaaga, kuidas teda ka ei ole rünnatud — kritiseeritud on nii Moskva linnavolikogu valimisi kui ka Venemaa käitumist Ukraina laevade suhtes, mis korraldasid provokatsiooni Kertši väinas. Aga praegu on Eesti president nagu mitmed teisedki Eesti poliitikud ümber orienteerunud, sest Euroopas on tuuled muutunud.

Kriitika tuleb niikuinii

Kaljulaidi Moskva-visiit ei meeldinud tollal ilmselgelt mitmetele Eesti poliitiliste jõudude esindajatele, kes Tinni piltliku väljendi kohaselt "lõid Kaljulaidile noa selga". Näiteks välisministeerium ja tema tollane juht Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ei lasknud demonstratiivselt Eestisse Vene purjekat Sedov.

On selge, et võimalik Putini visiit tekitab taas rahulolematust, sealhulgas Eesti paremerakondades — nii EKREs kui ka Isamaas koos uue välisministri Urmas Reinsaluga. Samuti näiteks Leedu ja Läti juhtkonnas.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et president Kersti Kaljulaid kutsus soome-ugri rahvaste maailmakonverentsile Tartusse kolm presidenti — lisaks Putinile saadeti kutse ka Soome presidendile Sauli Niinistöle ja Ungari presidendile János Áderile.
Президент РФ Владимир Путин и президент Эстонии Керсти Кальюлайд во время встречи
© Sputnik / Владимир Астапкович
Eesti president Kersti Kaljulaid ja Venemaa president Vladimir Putin kohtumise ajal Moskvas.
Oma soovist näha Vene kolleegi Eestis teatas Kaljulaid esmakordselt aprillis Moskvas visiidil käies. Venemaa pealinnas avas Kaljulaid pärast remonti Eesti saatkonnahoone ja kohtus Venemaa riigipeaga.

Lugege lisaks:

155
Tagid:
kongress, soome-ugri, visiit, Tartu, kutse, Vladimir Putin, Kersti Kaljulaid
Teema:
Kaljulaid kutsus Putini Eestisse (7)
Samal teemal
Venemaa suursaadik tuletas meelde, et Moskva toetas Eestit ÜRO Julgeolekunõukogus
Kaljulaid: Eesti peab Venemaaga suhtlema otse ja ilma vahendajateta
Ekspert: Venemaa võib endale Eesti näol liitlase leida
Suursaadik: Putini kohtumine Kaljulaidiga andis Eesti ettevõtlusele julgustavat lootust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde