Poola Seimi saal Varssavis.

Poola läheb EL väärtuste rikkumise eest kohtu alla

114
(Uuendatud 19:55 15.10.2019)
Poola valitsev natsionalistide partei Seaduse ja õigluse partei võttis parlamendivalimistel hoolimata Lääne-Euroopa lootustest ja pingutustest purustava võidu.

TALLINN, 15. oktoober — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit ei suutnud mõjutada valimistulemusi Poolas, kus enamuse parlamendikohtadest võitis Brüsseli suhtes ebasõbralik natsionalistlik Seaduse ja õigluse partei (PiS).

Enne valimisi teatas Brüssel, et esitas Euroopa Kohtusse kaebuse Varssavi vastu, keda süüdistatakse Euroopa Liidus kehtiva õigusriigi põhimõtte rikkumises. Brüssel edastas Poola kohtunike sõltumatuse rikkumise kohta hagi Euroopa Liidu Kohtusse 10. oktoobril, seega vaid päev enne Poola parlamendivalimisi, teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus.

Asja kohtusse andmise põhjuseks olid Euroopa Komisjoni hinnangul Varssavi ebarahuldavad vastused ametlikele järelepärimistele riigi seadusemuudatuste kohta, mis tegelikult loovad poliitilise kontrolli kohtunike üle.

Kohtuprotsessi tulemuseks võib olla esimene Lissaboni lepingu karistusartikli kohaldamine Euroopa Liidu ajaloos, mis võtaks Poolalt õiguse hääletada Liidu Nõukogudes. Asja kohtusse andmise kuupäev võis ka juhuslikult kokku valimistega langeda, kuid Varssavi ise seda ei usu, kahtlustades selles katset mõjutada kaudselt valijate eelistusi.

Poola rahvuslik partei andis purustava löögi euroopameelsetele jõududele riigis, saades enam kui 43% kohtadest parlamendis, teatas riigi riiklik valimiskomisjon.

Vorsti ja "Suur-Poola" lubadused

PiS ühendas oma tavapärase retoorika elanikkonna vaesemate segmentide heaolu parandamise kohta laiaulatusliku programmi propagandaga, mis mitte ainult ei toonud rahvuslastele enamuse Seimis, vaid tagas ka kõrge valimisaktiivsuse, mida riigis pole juba ammu nähtud.

Mitmed neist muudatustest andsid Euroopa Komisjonile aluse süüdistada Poolat õigusriigi põhimõtete rikkumises, kuna need muudavad kohtunike tegevuse kaudselt sõltuvaks valitsusest.

Tegelikult on juristid kindlad, et rikutud on võimude lahususe ja sõltumatuse, see tähendab üht Euroopa peamist aluspõhimõtet.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kõik EL võimuorganid, sealhulgas Euroopa Parlament, on üksmeelel selles, et Poola tuleks korrale kutsuda. Lähiminevikus on mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid, sealhulgas Eesti, andnud mõista, et nad ei hääleta Lissaboni lepingu karistava artikli 7 kohaldamise poolt Poolale suhtes.

Eesti välisminister Urmas Reinsalu kinnitas seda seisukohta kaudselt ka visiidi ajal Varssavisse, ehkki tundub, et Baltimaade poliitikud distantseeruvad tasapisi Brüsseli suhtes peaaegu vaenulikust PiS moodustatavast valitsusest Poolas.

Balti riigid peavad valima poole

EL kohtu otsus Euroopa Komisjoni hagis Poola vastu, kui see peaks kunagi langetatama, seaks Eesti raske valiku ette.

Visegrádi riike (Ungari, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia) juhtiva Poola ja Lääne-Euroopa suhete edasine teravnemine, nagu arvab Euroopa Ülemkogu praegune esimees, poolakas Donald Tusk, võib viia alliansi lõhenemiseni ja isegi Poola väljumiseni organisatsioonist.

Võimalik, et Tusk liialdab PiS valmisolekus loobuda liidu liikmelisusest ja sellest tulenevalt rahast - miljarditest dollaritest ELi fondidest —, kuid lääne ja ida vaheliste suhete kriisi süvenemine tundub vältimatu.

Brüssel ei välista, et paljudes Kesk-Euroopa riikides (eriti Poolas ja Ungaris) võib võim libiseda "natsionalistliku diktatuuri" kätte, millest kunagi rääkis EL-i volinik Franz Timmermans, ning on vaatamata Euroopa Liidus kasvavale lõhenemise riskile valmis otsustavateks poliitilisteks ja majanduslikeks mõjutusmeetmeteks.

Tallinna varasemate avalduste põhjal võib öelda, et hoolimata oma rahvuslaste ilmumisest valitsusse, kaldub Eesti siiski toetama Lääne-Euroopat, mitte Visegrádi riikide rühma.

Lugege lisaks:

114
Tagid:
lahkumine, Donald Tusk, Visegradi grupp, Euroopa Kohus, EL, Poola
Samal teemal
Balti riikide peaministrid on vastu Poola karistamisele kohtureformi eest
Saksamaa ei maksa Poolale täiendavaid sõjahüvitisi. Kes selles süüdi on — muidugi Moskva
Ohverdamine: Poola valis välja, kellega ta Teist maailmasõda "alustas"
Poola nõuab Saksamaalt Teise maailmasõja ajal tekitatud purustuste eest hiigelsummat
Poola president vetostab ülemkohtureformi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde