Uramas Reinsalu palus USA-d Eestisse rohkem vägesid saata

Demokraatia on ohus: Reinsalu palus USA-d Eestisse rohkem vägesid saata

147
(Uuendatud 16:11 10.10.2019)
Washingtoni visiidi ajal kutsus välisminister Urmas Reinsalu üles laiendama USA sõjalist kohalolekut Eestis, öeldes, et ainult Atlandi-ülese koostöö tugevdamine tagab "lääne demokraatia püsimise" 21. sajandil.

TALLINN, 10. oktoober — Sputnik. Ainult Ameerika vägede kohalolek Balti regioonis tagab piirkonna stabiilsuse, ütles välisminister Urmas Reinsalu oma ametliku visiidi ajal Ameerika Ühendriikidesse, paludes kohtumise võõrustajatel oma väekontingenti Eestis suurendada.

Eesti minister arutas kohtumisel Pompeoga rahvusvaheliste suhete ja kahepoolse koostöö aktuaalseid teemasid, leppides kokku Eesti ja USA vahelise koostöö täiendavas süvendamises atlandiülese ja piirkondliku julgeoleku vallas, samuti küberkaitses, "Kolme mere algatuses" ja usuvabaduse kaitsel.

Eesti ministrist sai USA-s "Venemaa ekspert"

Reinsalu tõdes, et praegu on Eesti välispoliitika põhisuunaks suhete tihendamine USA-ga. Tema sõnul on muutuva maailmasituatsiooni taustal unikaalne atlandiülene side USA ja Euroopa vahel tugevaimaks garandiks Eesti julgeoleku tagamisele ja riigi väärtushinnangute hoidmisele.

Урмас Рейнсалу (слева) и Майк Помпео (справа)
© CC BY-SA 2.0 / Estonian Foreign Ministry
Urmas Rainsalu ja Mike Pompeo

Eesti ja USA rõhutasid ühisavalduses vastastikust pühendumust NATO kollektiivkaitsele ja vajadust seda veelgi tugevdada. Lisaks allkirjastavad mõlemad riigid lähitulevikus ühiseid eesmärke seadva lepingu 5G-tehnoloogia valdkonnas, kus liidriks on endiselt kommunistlik Hiina.

Välisminister ja USA riigisekretär rõhutasid kohtumise lõpus traditsiooniliselt vajadust toetada Ukraina ja Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, samuti säilitada lääne ühtsust Venemaa suhtes, sealhulgas sanktsioonide küsimuses.

Pärast Pompeoga kohtumist õnnestus Urmas Reinsalul esineda ka üritusel "Heritage Foundationis", USA strateegilises uurimisinstituudis, mis tegeleb paljude rahvusvahelise poliitika küsimuste uurimisega. Eesti minister osales seal Venemaa-teemalisel arutelul.

Reinsalu rõhutas oma kõnes, et ainult Atlandi-ülese koostöö tugevdamisega saab tagada, et lääne demokraatia 21. sajandil säilib ja jääb edukaks ka kauges tulevikus.

"Kolm merd" saavad Tallinnas kokku

Kolmapäeval, 9. oktoobril kohtus Eesti välisminister USA uue riikliku julgeoleku nõuniku Robert O'Brieniga, et arutada atlandiülese koostöö ja piirkondliku julgeoleku küsimusi. Reinsalu tänas teda ameeriklaste abi eest julgeoleku ja kaitse alal.

Урмас Рейнсалу (слева) и Роберт О'Брайен (справа)
© CC BY-SA 2.0 / Estonian Foreign Ministry
Urmas Reinsalu ja Robert O"Brien

"Oleme veendunud, et Euroopa kaitsmine nõuab Ameerika Ühendriikide osalust ning seepärast hindame kõrgelt ka USA otsust vägede paigutamiseks Poolas," ütles Eesti minister.

Ta kutsus üles laiendama USA sõjalist kohalolekut ka Eestis ja rõhutas USA ja Eesti vahelise kahepoolse julgeolekualase koostöö arendamist kui olulist panust piirkonna stabiilsusesse.

Varssavi
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Oma Ameerika reisi lõpus võttis Reinsalu osa Atlandi Nõukogu analüütilise keskuse ümarlauaarutelust, kus arutati "Kolme mere algatust" – mitteametlikku koostööplatvormi 12 Kesk-Euroopa riigile (Eesti, Poola, Horvaatia, Leedu, Läti, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Austria).

Projekti eesmärgiks on Ida-Euroopa ja seejärel ka ülejäänud Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvate riikide energiaturgude ümberorienteerimine Vene gaasilt USA ettevõtete vedelgaasitarnetele.

Reinsalu sõnul aitab "Kolme mere algatuse" tippkohtumine Tallinnas 2020. aastal aidata kaasa piirkonna partnerite strateegiliste suhete arendamisele.

Eesti võimud loobuvad ise oma riigi suveräänsest

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni presidendi Nikolai Meževitši sõnul on järjekordne Tallinna lipitsemine Washingtoni ees järjekordne tõend Eesti suveräänsusest loobumisest.

Профессор Санкт-Петербургского государственного университета, президент Российской ассоциации прибалтийских исследований Николай Межевич
© Sputnik / Владимир Трефилов
Peterburi Riikliku Ülikooli professor, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš

"Jutud Eesti võrdsest partnerlusest Ameerika Ühendriikidega pole isegi naljakad. Valik tehti suveräänsusest loobumise kasuks. See on hästi teada nii Berliinis kui ka Brüsselis. Tallinna, Riia, Vilniuse, Varssavi ja osaliselt Bukaresti sarnane kurss on ärritav mitte ainult Moskva, vaid ka paljudes Euroopa pealinnade, sealhulgas Berliini ja Pariisi jaoks," on Meževitš kindel.

Межевич: МИД Эстонии своим меморандумом признал утрату суверенитета страны

Tema sõnul selgub kummaline tõsiasi: Tallinn ja Varssavi pöörduvad pidevalt väljasirutatud käega Brüsseli poole ja saavad toetusi eranditult ainult sealt, kuid riigieelarves seeläbi säästetud raha kasutatakse USA-st relvade ostmiseks. Seega subsideerib Saksamaa tegelikult Tallinna, Riia, Vilniuse ja Varssavi kaudu Ameerika Ühendriike.

Lugege lisaks:

147
Tagid:
poliitika, Venemaa, sõjavägi, Eesti, USA, Mike Pompeo, Urmas Reinsalu
Samal teemal
Reinsalu: Poola on Eesti julgeolekus üks võtmeriike
Vaindloo: kuidas Eesti oma naabritega USA kaitseraha eest võitleb
Poola valitsus tervitab USA vägesid
Reinsalu kavatseb Luksemburgis taas propageerida Euroliidu vaenu Venemaa vastu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde