Poliitikaanalüütik Vjatšeslav Nikonov

Poliitikaanalüütik: Venemaal ei ole plaani Eestit hõivata

104
(Uuendatud 12:17 08.10.2019)
Venemaa poolt Balti riike sõjaline oht ei ähvarda ja kõik selleteemalised avaldused on seotud vaid riikide kuulumisega NATO allianssi, usub poliitikaanalüütik Vjatšeslav Nikonov.

TALLINN, 8. oktoober — Sputnik. Balti võimude avaldusi väidetava Venemaa ohu kohta kasutatakse kattevarjuna NATO sõjalise struktuuri nihutamisele Venemaa piiridele – USA ja teiste lääneriikide huvides.

Nii tutvustas tuntud Venemaa politoloog, riigiduuma haridus- ja teaduskomitee esimees Vjatšeslav Nikonov Sputnik Беларусь raadios oma seisukohta Eesti, Läti ja Leedu üdini läänemeelse välispoliitika kohta.

Rääkides pidevalt "Vene ohust" pasundavatest Balti riikidest, avaldas politoloog veendumust, et sellised väited on selgelt liialdatud: seetõttu on ta veendunud, et nende põhjused on puhtalt pragmaatilised:

"Kui nad sellest räägivad, siis on ainsaks eesmärgiks tuua mingi järjekordne NATO struktuur Venemaa piiride lähedale, kuid mitte riikide endi julgeoleku huvides, keda niigi miski ei ohusta."

Balti riigid on Venemaa sõbraks või vaenlaseks liigitamise valiku juba teinud

Nikonov märkis, et iga riik saab valida Venemaa kui oma sõbra või kui vastase ning Balti riigid on selle valiku teinud: "See oli nende strateegiline valik, nad katkestasid Venemaaga kõik suhted, mis vähegi võimalik, välja arvatud majanduslikud. Transiitkaubandus oli ainus asi, mis neid huvitas."

Venemaa ei hoolitse riikide eest, kui nad seda ise ei soovi, on ta veendunud. Politoloog selgitas ka, miks ta peab sellist valikut ekslikuks ja nende maade tulevikku ohustavaks.

Näiteks tähendab läänemeelne valik Balti riikide jaoks majandusliku suveräänsuse kaotamist, sest "Eestisse, Lätti ja Leetu pole kohalikke ettevõtted peaaegu jäänud – olulised firmad kuuluvad välismaalastele, kes on valdavalt pärit Skandinaaviast ja Saksamaalt. "

Nikonov märkis ka, et selline valik tähendab lisaks ka poliitilise suveräänsuse kaotamist – nende eest tehakse otsused teistes riikides ja allianssides.

Lisaks toonitas ta, et Baltimaadesse ehitatakse etnokraatlikke režiime, mis paljude arvates kohalikku venekeelset elanikkonda rõhuvad.

"Nad loovad seestpoolt üsna plahvatusohtliku olukorra. Elanikkond lahkub, vaatamata suurtele Euroopa toetustele pole majanduslik olukord kõige hiilgavam. On selge, et need riigid, kus asuvad NATO väed, kus asub USA sõjaline taristu, on end keerulisse seisu pannud," võttis Nikonov Eesti, Läti ja Leedu praeguse siseolukorra kokku.

Nikonov ennustab, et Valgevene möödub majandusarengus juba lähitulevikus Balti riikidest.

Nagu Sputnik Eesti teatas, on viimastel aastatel Baltikumis täheldatud Põhja-Atlandi alliansi grupeeringu pretsedenditut tugevnemist.

Venemaa Teaduste Akadeemia Jevgeni Primakovi nimelise Maailmamajanduse ja Rahvusvaheliste Suhete Instituudi vanemteadur Vladimir Olentšenko
© Sputnik / Владимир Трефилов

Otsus paigutada NATO väed Balti riikidesse ja Poolasse kiideti heaks 2016. aasta suvel alliansi tippkohtumisel Varssavis, väidetavalt Vene Föderatsiooni rünnakuohu tõttu.

Venemaa juhtkond on korduvalt kinnitanud, et Moskva ei taotle NATOga vastasseisu – ei Baltikumis ega ka kusagil mujal. Samuti on Venemaa pool korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei kujuta endast ühelegi Põhja-Atlandi alliansi riigile ohtu.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on NATO vägagi hästi teadlik Moskva plaanist mitte kedagi rünnata, kuid kasutab seda lihtsalt vabandusena varustuse ja pataljonide paigutamiseks Venemaa piiride lähedale.

Lugege lisaks: 

Ekspert: Eesti küll sõda ei taha, kuid konflikti stsenaarium on juba valmis kirjutatud

Politoloog: USA rakettide paigutamisel muutuvad eurooplased kahurilihaks

Surevad kui kukupaid - Läti endine president NATO sõduritest

104
Tagid:
poliitika, NATO, Balti riigid, Eesti, Venemaa
Teema:
NATO idarindel (251)
Samal teemal
NATO idarindel