Poliitikaanalüütik Vjatšeslav Nikonov

Poliitikaanalüütik: Venemaal ei ole plaani Eestit hõivata

123
(Uuendatud 12:17 08.10.2019)
Venemaa poolt Balti riike sõjaline oht ei ähvarda ja kõik selleteemalised avaldused on seotud vaid riikide kuulumisega NATO allianssi, usub poliitikaanalüütik Vjatšeslav Nikonov.

TALLINN, 8. oktoober — Sputnik. Balti võimude avaldusi väidetava Venemaa ohu kohta kasutatakse kattevarjuna NATO sõjalise struktuuri nihutamisele Venemaa piiridele – USA ja teiste lääneriikide huvides.

Nii tutvustas tuntud Venemaa politoloog, riigiduuma haridus- ja teaduskomitee esimees Vjatšeslav Nikonov Sputnik Беларусь raadios oma seisukohta Eesti, Läti ja Leedu üdini läänemeelse välispoliitika kohta.

Rääkides pidevalt "Vene ohust" pasundavatest Balti riikidest, avaldas politoloog veendumust, et sellised väited on selgelt liialdatud: seetõttu on ta veendunud, et nende põhjused on puhtalt pragmaatilised:

"Kui nad sellest räägivad, siis on ainsaks eesmärgiks tuua mingi järjekordne NATO struktuur Venemaa piiride lähedale, kuid mitte riikide endi julgeoleku huvides, keda niigi miski ei ohusta."

Balti riigid on Venemaa sõbraks või vaenlaseks liigitamise valiku juba teinud

Nikonov märkis, et iga riik saab valida Venemaa kui oma sõbra või kui vastase ning Balti riigid on selle valiku teinud: "See oli nende strateegiline valik, nad katkestasid Venemaaga kõik suhted, mis vähegi võimalik, välja arvatud majanduslikud. Transiitkaubandus oli ainus asi, mis neid huvitas."

Venemaa ei hoolitse riikide eest, kui nad seda ise ei soovi, on ta veendunud. Politoloog selgitas ka, miks ta peab sellist valikut ekslikuks ja nende maade tulevikku ohustavaks.

Näiteks tähendab läänemeelne valik Balti riikide jaoks majandusliku suveräänsuse kaotamist, sest "Eestisse, Lätti ja Leetu pole kohalikke ettevõtted peaaegu jäänud – olulised firmad kuuluvad välismaalastele, kes on valdavalt pärit Skandinaaviast ja Saksamaalt. "

Nikonov märkis ka, et selline valik tähendab lisaks ka poliitilise suveräänsuse kaotamist – nende eest tehakse otsused teistes riikides ja allianssides.

Lisaks toonitas ta, et Baltimaadesse ehitatakse etnokraatlikke režiime, mis paljude arvates kohalikku venekeelset elanikkonda rõhuvad.

"Nad loovad seestpoolt üsna plahvatusohtliku olukorra. Elanikkond lahkub, vaatamata suurtele Euroopa toetustele pole majanduslik olukord kõige hiilgavam. On selge, et need riigid, kus asuvad NATO väed, kus asub USA sõjaline taristu, on end keerulisse seisu pannud," võttis Nikonov Eesti, Läti ja Leedu praeguse siseolukorra kokku.

Nikonov ennustab, et Valgevene möödub majandusarengus juba lähitulevikus Balti riikidest.

Nagu Sputnik Eesti teatas, on viimastel aastatel Baltikumis täheldatud Põhja-Atlandi alliansi grupeeringu pretsedenditut tugevnemist.

Venemaa Teaduste Akadeemia Jevgeni Primakovi nimelise Maailmamajanduse ja Rahvusvaheliste Suhete Instituudi vanemteadur Vladimir Olentšenko
© Sputnik / Владимир Трефилов

Otsus paigutada NATO väed Balti riikidesse ja Poolasse kiideti heaks 2016. aasta suvel alliansi tippkohtumisel Varssavis, väidetavalt Vene Föderatsiooni rünnakuohu tõttu.

Venemaa juhtkond on korduvalt kinnitanud, et Moskva ei taotle NATOga vastasseisu – ei Baltikumis ega ka kusagil mujal. Samuti on Venemaa pool korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei kujuta endast ühelegi Põhja-Atlandi alliansi riigile ohtu.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on NATO vägagi hästi teadlik Moskva plaanist mitte kedagi rünnata, kuid kasutab seda lihtsalt vabandusena varustuse ja pataljonide paigutamiseks Venemaa piiride lähedale.

Lugege lisaks: 

Ekspert: Eesti küll sõda ei taha, kuid konflikti stsenaarium on juba valmis kirjutatud

Politoloog: USA rakettide paigutamisel muutuvad eurooplased kahurilihaks

Surevad kui kukupaid - Läti endine president NATO sõduritest

123
Tagid:
poliitika, NATO, Balti riigid, Eesti, Venemaa
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO idarindel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde