Venenemaa president Vladimir Putin Valdai istungil

Süüria võit ja kosuv ida: millest Putin Valdai klubis kõneles

84
(Uuendatud 17:24 04.10.2019)
Oma sõnavõtus rahvusvahelise väitlusklubi Valdai istungil võrdles Venemaa president Vladimir Putin rahvusvahelisi suhteid muusikaga, rääkis olukorrast Süürias ja tunnistas Aasia kasvavat rolli rahvusvahelisel areenil.

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik. Puudutades rahvusvahelise väitlusklubi Valdai istungil rahvusvaheliste suhete temaatikat, pööras Venemaa president Vladimir Putin erilist tähelepanu Süüria küsimuse lahendamisele ja Aasia piirkonna kasvavale rollile maailmas.

Kõneldes rahvusvahelistest suhetest tervikuna, võrdles Putin neid muusikaga, milles ei tohi olla valenoote. Seetarvis on tema hinnangul oluline, et suveräänsete riikide vahel valitseksid "vastastikku lugupidavad, pragmaatilised ning seega ettearvatavad ja elujõulised suhted," kirjutab RIA Novosti.

Venemaa president märkis, et Süürias on ulatuslik lahingutegevus praeguseks ajaks lõppenud. Tema sõnul on Venemaa õhuvägede operatsioon selles Araabia vabariigis ära hoidnud suure hulga relvastatud kõrilõikajate sisenemise Venemaale ja andnud tugeva hoobi rahvusvahelisele terrorismile. Samas tunnistas Putin, et edu saavutada ei õnnestunud sugugi koheselt – "teatud välispartnerid" takistasid Süürias olukorra lahendamist.

Praeguseks hetkeks, nagu Venemaa riigipea lisas, jääb oodata Süüria põhiseaduskomisjoni tegevuse alustamist ÜRO egiidi all. Kusjuures Süüria lahendusskeem võib kujuneda ka teiste piirkondlike konfliktide lahendusmudeliks. Ta meenutas ühtlasi, et jätkuvalt on päevakorral Moskva mõte asutada Pärsia lahe vööndi rahvusvaheline julgeolekuühendus.

Aasia on rahvusvahelisel areenil üha kosumas

Vladimir Putin pühendas oma kõnes erilist tähelepanu Aasia piirkonnale. Tema sõnul taastab Aasia oma koha maailma asjaajamistes ja tugevdab oma positsiooni kõigis valdkondades, sealhulgas majanduses.

Seniajani on jäänud problemaatiliseks olukord Korea poolsaarel, kuid selleski küsimuses on Putini sõnul märgata liikumist õiges suunas. Ta toonitas, et USA president Donald Trump, kes leidis endas julgust Kim Chŏng-un'iga kohtuda ja Korea RDV-ga läbirääkimisi alustada, väärib ses suhtes kiidusõnu.

Kommenteerides USA kavatsusi paigutada Aasiasse USA kesk- ja lühimaaraketid, kinnitas Putin, et see samm ei jää ilma Moskva vastuseta. Ta märkis ka, et kaasaegses maailmas on Hiina ohjeldamine võimatu ning need, kes seda teha üritavad, tõmbavad endale häda kaela.

Samas, nagu Venemaa president rõhutas, ei hakka Moskva ja Peking hoolimata tihedast koostööst mitmesugustes valdkondades mitte kunagi kellegi kolmanda vastu töötama või sõprust sõlmima.

Rahvusvahelise väitlusklubi Valdai iga-aastane, järjekorras juba kuueteistkümnes istungjärk toimus Sotšis 30. septembrist 3. oktoobrini. Tänavu oli ürituse peateemaks "Ida koidik ja maailma poliitiline ülesehitus". Lisaks arvamustevahetusele oma ala asjatundjatega pidas Vladimir Putin foorumi vältel ka kõnelusi Kasahstani presidendi Kassõm-Žomart Tokajevi ja Filipiidide presidendi Rodrigo Dutertega.

Loe lisaks:

84
Tagid:
poliitika, Süüria, Aasia, USA, Sotši, Valdai klubi, Vladimir Putin
Samal teemal
Vladimir Putin jättis hüvasti Jacques Chiraciga ja vestles Emmanuel Macroniga
Putin ja matrjoškad: kuidas Briti sõjaväelased Eestis ostlevad
"Valdai" eksperdid nimetasid Venemaa välisohud
Tõsiselt, kuid mitte liiga ametlikult — fotod EAEU Jerevani tippkohtumiselt
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde