Moskva Krmli Suur palee.

Pluss rumalus ja destruktiivsus: Venemaal arvamus russofoobsest Baltic Plus'ist

50
(Uuendatud 14:12 03.10.2019)
Venemaal hinnati russofoobse rühma Baltic Plus moodustamist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) kui destruktiivset algatust, mis ei vasta assamblees valitsevale koostöövaimule.

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik. Venemaal nimetati viie riigi delegatsiooni esindajate algatust saadikuterühma Baltic Plus moodustamiseks ENPAs rumalaks ja destruktiivseks. Selle rühma eesmärk on soodustada "Krimmi anneksiooni mittetunnustamise poliitika jätkamist".

Venemaa-vastase ja russofoobse koalitsiooni moodustamisest ENPAs teatati teisipäeval, 1. oktoobril. Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, kuuluvad ühendusse Läti, Leedu, Eesti, Ukraina ja Gruusia esindajad.

Rühma Baltic Plus esimeseks sammuks, nagu teatas Facebookis Ukraina delegatsiooni juht ENPAs Jelõzaveta Jasko, saab avalduse vastuvõtmine kõigi organisatsiooni 70. aastapäeva ürituste boikoteerimise kohta.

Moodustatud alliansi liikmete arvates on ENPA pärast seda, kui Venemaa delegatsioonile anti tagasi täielik õigus osaleda assamblee töös, "kaotanud liikmesriikide miljonite kodanike silmis oma autoriteedi". Ja see autoriteet tulevat Baltic Plusis osalejate arvates taastada.

Tere tulemast pintslile

Uudist Venemaa-vastase saadikuterühma moodustamisest ENPAs kommenteeris Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova.

Ta nimetas tähelepanuväärseks fakti, et "Krimmi anneksiooni mittetunnustamist on teadvustanud Ukraina, Läti, Leedu, Eesti ja Gruusia delegatsioonid".
"Aga Jelõzaveta Jaskole algatuse ees meie austus ja lugupidamine. Kuigi selline asi on isegi kurki väärt, nagu Odessas öeldakse," lisas Zahharova irooniliselt (Odessa habemeajajatelt alguse saanud lugupidav tervitus - Наше вам с кисточкой – e.k. meie poolt teenus pintsliga ja kurk pealekauba – toim.)

Oma postituse lõppu pani Venemaa välisministeeriumi esindaja lingi väljendi "Meie teile pintsliga" seletusele märkusega "Natuke ajalugu".

Pigem miinus kui pluss

Venemaa Föderatsiooninõukogu infopoliitikakomitee juhi Aleksei Puškovi arvates oleks russofoobse rühma nimesse sobinud pigem lahutamis- kui liitmistehte märk. 

"Marginaalne rühm ilma tugeva liidri ja kindlate perspektiivideta. Parem oleks olnud kirjutada Baltic Minus," kirjutas ta Twitteris.

Puškov väljendas ka kahtlust, et selline koalitsioon suudaks takistada Venemaa suhete paranemist ülejäänud Euroopaga.
Tuntud Vene politoloog ja ajakirjanik Juri Svetov omakorda nõustus, et midagi tõsist Baltic Plus endast ei kujuta. Ekspert tuletas raadio Sputnik eetris meelde, et just Baltimaades, Gruusias ja Ukrainas oli nördimus ENPAs Venemaale kõigi õiguste tagasiandmise üle kõige suurem.

"See on "eelsalk", kes esineb alati Venemaa-vastaste algatustega. Sellesse saab suhtuda ainult irooniaga," märkis ekspert.

Юрий Светов
© Фото : arms-expo.ru
Juri Svetov
Rääkides Baltic Plus mõjust ENPA otsustele Venemaa suhtes, peab Svetov seda nulliks. "Räägitakse, esinetakse, lahkutakse kuskil demonstratiivselt istungitesaalist, kus viibib Venemaa delegatsioon. Sellest kaugemale ei minda," resümeeris ekspert.

Rumalus ja destruktiivsus

Sellise hinnangu andis rühma Baltic Plus moodustamisele Venemaa Riigiduuma väliskomitee esimees Leonid Slutski.

"See on rumalus ja destruktiivsus. Helsingi lepped toovad Venemaa ENPA mänguväljakule tagasi. Baltic Plus moodustamine (on mõeldud) vastutöötamiseks Venemaa delegatsioonile," tsiteerib RIA Novosti duumasaadiku sõnu.

Леонид Слуцкий
© Sputnik / Григорий Сысоев
Leonid Slutski
"Mulle tundub, et taolisi asju on kuidagi raske iseloomustada elutervete epiteetidega," lisas Slutski. Lõpetuseks teatas ta, et Venemaa delegatsioon ENPAs on juba teatanud Euroopa Nõukogu peasekretärile Marija Pejčinović Burićile, et Baltic Plus ei vasta organisatsiooni konstruktiivse koostöö vaimule, sest selle tegevus eeldab vastupanu avaldamist ühele assamblee liikmesriigile, antud juhul Venemaale.

Mis eesmärgid on Eestil ENPAs?

Eesti esindajad ENPAs hoiduvad esialgu kommenteerimast Venemaa-vastase koalitsiooni teemat, kuhu nad Ukraina kolleegide kinnitusel kuuluvad. Varem on Eesti saadikuterühma juht Maria Jufereva-Skuratovski teatanud, et tema delegatsioon ei hakka Venemaa pärast ENPAst välja astuma.

Jufereva-Skuratovski arvab, et otsus Venemaa hääleõigus ENPAs taastada oli tehtud "teatud tingimustel", mida Moskva ei olevat täitnud.

"Hääleõiguse täielikuks tagasisaamiseks peab Venemaa täitma talle esitatud tingimused," teatas Eesti delegatsiooni juht ENPAs.

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, kehtestati piirangud Venemaa delegatsiooni suhtes 2014. Aastal, pärast Krimmi ühendamist Venemaaga. Moskvas reageeriti ebasõbralikule sammule keeldumisega tasuda osa liikmemaksust Euroopa Nõukogu eelarvesse.

Tänavu juunis võeti ENPA saadikute häälteenamusega vastu resolutsioon kõigi Venemaa delegatsioonile varem seatud piirangute tühistamisest.

Kommenteerides Venemaa tagasitulekut täieõigusliku osavõtu juurde organisatsiooni töös teatas Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, et "jutt ei käi Moskva diplomaatilisest võidust, vaid terve mõistuse võidust". Venemaa Föderatsiooninõukogu juht Valentina Matvijenko nimetas vastuvõetud resolutsiooni demokraatia ja parlamentarismi triumfiks.

Lugege lisaks:

50
Tagid:
Gruusia, Ukraina, parlamendisaadikud, Baltimaad, ENPA, Venemaa
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
Samal teemal
Minister Reinsalu kaebas Taani kolleegile Venemaa osaluse peale ENPAs
Kui teie nii, siis meie nii: Moskvale esitati tingimused ENPA istungil osalemiseks
ENPA otsusega rahulolematud võivad lahkuda
Eesti reageering Venemaa naasmisele ENPA-sse: aga karavan läheb edasi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde