Venemaa senaator Aleksei Puškov

"Baltic Minus": Puškov naeruvääristas Venemaa-vastase koalitsiooni loomist ENPA-s

68
(Uuendatud 19:33 02.10.2019)
Baltikumi, Gruusiat ja Ukrainat hõlmavale ENPA-s loodud venevastasele koalitsioonile "Baltic Plus" nimesse olnuks õigem lisada sõna "miinus", ütles Venemaa senaator Aleksei Puškov.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik. Venemaa senaator Aleksei Puškov tegi ettepaneku anda Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) loodud venevastasele koalitsioonile "Baltic Plus" teine nimi ja selgitas, miks selle grupi tõhusus kahtlusi tekitab.

ENPA-s asutatud grupp "Baltic Plus" sekkub Euroopa ja Venemaa suhete parandamisse. Kas neil on selleks piisavalt jõudu? Lõppude lõpuks on need 3 väikest ELi riiki pluss kaks nõrka riiki väljaspool ELi.

Kommenteerides Twitteris venevastase koalitsiooni "Baltic Plus" ilmumist ENPA-sse, kuhu kuuluvad Baltimaad, Gruusia ja Ukraina, märkis Puškov, et me räägime kolmest väikesest EL-i liikmest ja nõrkadest riikidest väljaspool ühendust. 

Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova omakorda naeris "Baltic Plusi" loomise Facebookis välja, juhtides tähelepanu Venemaa-vastase koalitsiooni ühele väljakuulutatud eesmärgile – "jätkata Krimmi annekteerimise mittetunnustamise poliitikat".

"Milline üllas eesmärk: liituda gruppi selleks, et jätkata Venemaa poliitikat – Krimmi annekteerimise mittetunnustamise poliitikat! Kuidas saakski tunnustada seda, mida pole olnud? Annekteerimist ei olnud ja seetõttu on seda ka võimatu tunnustada," ütles Zahharova.

Официальный представитель Министерства иностранных дел России Мария Захарова во время брифинга в Москве
© Sputnik / Виталий Белоусов
Maria Zahharova Moskvas toimuval briifingul

Samuti kiitis ta irooniliselt koalitsiooni algatajat, ENPA Ukraina delegatsiooni juhti Jelizaveta Jaskod. "Algatuse eest meie lugupidamine "sõrme ja vahupintsliga". Kuigi see vääriks isegi kurgi kasutamist. Nii oli omal ajal kombeks Odessas väljenduda," naljatas diplomaat. 

Mõni aeg tagasi, nagu kirjutas Sputnik Eesti, ühinesid Baltimaad, Gruusia ja Ukraina ENPA-s Venemaa-vastaseks koalitsiooniks nimega "Baltic Plus". Rühm teatas oma kavatsusest boikoteerida organisatsiooni 70. aastapäevale pühendatud üritusi, et protestida Venemaa delegatsiooni volituste taastamise vastu.

Venemaalt võeti viis aastat tagasi riigi õigused ENPA-s sündmuste tõttu Ukrainas ja Krimmis. Moskva kuulutas sellistes tingimustes töötamise võimatuks ja peatas 2017. aasta juuni lõpus maksed Euroopa Nõukogu eelarvesse. Nagu ENPA tunnistas, põhjustasid need meetmed organisatsioonile rahalisi raskusi.

2019. aasta juunis taastati kõik Venemaa delegatsiooni õigused, mis kutsusid esile Ukraina, Poola, Gruusia ja Baltimaade juhtkonna protesti.

Varsti pärast seda võttis Läti parlament vastu resolutsiooni, milles teatati vajadusest luua opositsiooniblokk riikidest, mis olid Venemaa ENPA-sse tagasipöördumise vastu.

Moskvas nimetati Venemaa delegatsiooni õiguste tagastamist ENPA-s demokraatia, õigluse ja terve mõistuse võidukäiguks. Föderatsiooninõukogu spiikri Valentina Matvijenko sõnul on oluline, et ENPA otsus on vastuolus Lääne sanktsioonipoliitikaga.

ENPA otsust nimetas positiivseks sammuks ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Tema sõnul on oluline, et resolutsiooni poolt hääletanud delegatsioonid "väitsid selgelt, et Venemaale tagastatavaid õigusi ei saa enam vaidlustada."

Loe lisaks: 

68
Tagid:
poliitika, ENPA, Aleksei Puškov, Gruusia, Ukraina, Balti riigid
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
Samal teemal
Venemaa hääleõigus ENPAs
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde