Infosõja eest ei anna peitu pugeda, illustreeriv foto

Infosõja eest ei anna peitu pugeda saab vaid kas võita või alistuda

48
(Uuendatud 19:33 02.10.2019)
SRÜ riikide dokumentaalfilmifestivali "Eurasia.DOC" raames arutleti ümarlauas teemal "Infosõjad. Vanad meetodid ja uued vahendid" kaasaegse infosõja eripära ja võitlusvahendite üle.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik, Svetlana Burceva. SRÜ riikide dokumentaalfilmifestivali "Eurasia.DOC" mitmeaastane korralduskogemus on näidanud, et enamik sellest osavõtjaid on vanemast põlvkonnast – juba kogenud spetsialistid. Seetõttu otsustasid korraldajad teha festivali raames noortele osalistele omaette konkursi "Lühifilm".

Just omavahel võistlevad noored filmiloojad on ümarlauas osalenud Valgevene Ajakirjanike Liidu sekretäri, poliitikavaatleja Andrei Krivošejevi sõnul ilmutanud sügavat arusaamist mõistest "infosõjad". Seda tänu sellele, et noored, kes kasutavad usinasti igasuguseid nutiseadmeid, tunnevad omal nahal info üüratut mõju ja tahes-tahtmata õpivad elama-olema teavet tulvil inforuumis.

Андрей Кривошеев
© Sputnik / Виктор Толочко
Andrei Krivošejev

Krivošejev tõi näiteks ühe sellise noore dokumentalisti ütluse: "Infosõda on säärane sõda, kuhu on võimatu mitte sattuda. Sa lülitad hommikul oma nutiseadme sisse ja taha või ära taha, lülitud protsessi. Ja nüüd juba oleneb ainult sinust endast ja sinu isiklikust arusaamast toimuva osas, kas sa osutud ohvriks või suudad kogenud võitleja kombel vastu hakata."

Kui me ei võida, siis järelikult kaotame

Samavõrd ühemõttelist lähenemist hinnangus infosõdade tähendusele näitas üles Moskva Riikliku Lomonossovi-nimelise ülikooli kõrgema televisioonikooli dekaan Vitali Tretjakov. Ta märkis, et infosõdade ohtlikkus peitub selles, et neid ei kuulutata välja ja et info toimet ei ole kaugeltki iga kord lihtne diagnoosida.

Виталий Третьяков
© Sputnik / Владимир Трефилов
Vitali Tretjakov

Seoses sellega muutub inimestele vaieldamatult vajalikuks tõsise, kvaliteetse hariduse omandamine. Vitali Tretjakov on kindel, et avalikkuse poolt ei hinnata sugugi alati adekvaatselt teabemõju tagajärgi ühele või teisele inimesele, eriti kui see puudutab noori. Tihtilugu pööratakse tähelepanu vormile, kuid vähesed vaevuvad analüüsima, kus probleemi juured peituvad.

On ju nimelt noorusele omased maksimalistlikud tunded ja impulsid ja just noorust iseloomustab protestimeelsus. Aga mis suunas kõiki neid omadusi rakendatakse, see sõltub niinimetatud väärtuste sisust ja kvaliteedist, mida noortele inimestele näidatakse.

Ühes võistlusfilmis on selline dialoog:

— Mis haridus teil on?

— Lõpetamata.

— 90-aastasena lõpetamata?

— Ma pole ju veel surnud, ma õpin edasi.

Ja selles dialoogis peitub kogu praeguse aja olemus – tingimata tuleb õppida, et jääda inimeseks, kes on suuteline ümberringi toimuvatest kataklüsmidest aru saama ja neis protsessides teadlikult oma koha valima, et seda ei valitaks tema eest.

Filmirežissöör Oleg Bessedin
© Sputnik / Глеб Нечволодов

Kuidas käib infosõda Eestis

Eestit esindab "Eurasia.DOC-il" dokumentaalfilm "Sünnimaa vabastajad", mis on pühendatud Eesti saksa fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäevale.

Film räägib 22. Eesti territoriaalse laskurkorpuse, hiljem 8. Eesti laskurkorpuseks ümber kujundatud väekoondise rindeteest läbi selle sõjameeste ja komandöride saatuste ning konkreetsete ajalooliste sündmuste kaudu.

Meediaklubi Format A-3 juhataja Galina Sapožnikova märkis dokumentaalfilmi režissööri Oleg Bessedini tööd tutvustades, et Eestis on juba 30 aastat järjest avalikkuse jaoks ajaloolist teavet moonutatud, vahel moonutatakse seda pehmelt ja märkamatult, kuid tulemus on ilmne – ühiskond on lõhestunud ja natsikurjategijate ülistamine on kujunenud Eesti poliitika üheks aspektiks.

Галина Сапожникова
© Фото : из личного архива Галины Сапожниковой
Galina Sapožnikova

"Oleg Bessedini film seisab vastu vaikimisele kui valede vormile. Vaikimine on väga mõjuv meetod, ülimalt tõhus. Eestis vaikitakse maha teavet 22. Eesti territoriaalsest laskurkorpusest, nagu ka Teisest maailmasõjast, Suurest Isamaasõjast osavõtnutest," lausus Tallinnas toimunud ümarlauas "Infosõjad. Vanad meetodid ja uued vahendid" osalenud stsenarist, ajaloolane ja arhivaar Nikolai Petšatnov.

Nikolai Petšatnov

Ta rõhutas, et juba pikki aastaid on Eesti ühiskond jagunenud nendeks, kes peavad 22. septembrit Eesti saksa fašistlikest röövvallutajatest vabastamise päevaks, ja nendeks, kes aina valjemini kuulutavad selle päeva "nõukogude okupatsiooni" alguseks.

Vaid vähesed vaevuvad küsima: "Kus on siis tõde?" Mistõttu Bessedini filmi suurim väärtus ongi selles, et siin on kasutatud arhiivimaterjale ja nende mälestusi, kes neis sündmustes ise päriselt osalesid. Kõik see kokku annab ühemõttelise ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja jõudude asetusest Eestis 1944. aastal.

SRÜ riikide dokumentaalfilmifestival "Eurasia.DOC" toimub juba neljandat korda samaaegselt Minskis ja Smolenskis ning tavapäraselt näidatakse seal SRÜ rikide ühiskondlik-poliitilist elu puudutavaid dokumentaalfilme. Käesoleval aastal näidatakse 30. septembrist kuni 4. oktoobrini 28 dokumentaalfilmi Valgevenest, Aserbaidžaanist, Armeeniast, Eestist, Venemaalt, USA-st, Kasahstanist ja teistest riikidest. Festivalil osalemiseks esitati SRÜ riikidest, endistest liiduvabariikidest ja välismaalt ühtekokku 143 taotlust, mille seast ürituse korraldajad valisid välja parimad linatööd.

SRÜ riikide filmifestivali "Eurasia.DOC" ümarlaud teemal "Infosõjad. Vanad meetodid ja uued vahendid" leidis aset kolmapäeval, 2. oktoobril Sputnik Eesti pressikeskuses Tallinn–Minsk videosillana.

Loe lisaks: 

48
Tagid:
poliitika, Eesti, festival, dokumentaalfilm, Teine maailmasõda, sõda, infosõda
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
Infosõda Venemaaga: ameeriklaste hinnakiri "otsustava rünnaku" eel
Meedialahingud
Libauudised kui infosõja sõnnik
Uudis "Vene eriväed Norras" on osa infosõjast
Infosõda ilmutab mõranemist: poliitik SLV rahvasaadikute visiidist Krimmi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde