Infosõja eest ei anna peitu pugeda, illustreeriv foto

Infosõja eest ei anna peitu pugeda saab vaid kas võita või alistuda

25
(Uuendatud 19:33 02.10.2019)
SRÜ riikide dokumentaalfilmifestivali "Eurasia.DOC" raames arutleti ümarlauas teemal "Infosõjad. Vanad meetodid ja uued vahendid" kaasaegse infosõja eripära ja võitlusvahendite üle.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik, Svetlana Burceva. SRÜ riikide dokumentaalfilmifestivali "Eurasia.DOC" mitmeaastane korralduskogemus on näidanud, et enamik sellest osavõtjaid on vanemast põlvkonnast – juba kogenud spetsialistid. Seetõttu otsustasid korraldajad teha festivali raames noortele osalistele omaette konkursi "Lühifilm".

Just omavahel võistlevad noored filmiloojad on ümarlauas osalenud Valgevene Ajakirjanike Liidu sekretäri, poliitikavaatleja Andrei Krivošejevi sõnul ilmutanud sügavat arusaamist mõistest "infosõjad". Seda tänu sellele, et noored, kes kasutavad usinasti igasuguseid nutiseadmeid, tunnevad omal nahal info üüratut mõju ja tahes-tahtmata õpivad elama-olema teavet tulvil inforuumis.

Андрей Кривошеев
© Sputnik / Виктор Толочко
Andrei Krivošejev

Krivošejev tõi näiteks ühe sellise noore dokumentalisti ütluse: "Infosõda on säärane sõda, kuhu on võimatu mitte sattuda. Sa lülitad hommikul oma nutiseadme sisse ja taha või ära taha, lülitud protsessi. Ja nüüd juba oleneb ainult sinust endast ja sinu isiklikust arusaamast toimuva osas, kas sa osutud ohvriks või suudad kogenud võitleja kombel vastu hakata."

Kui me ei võida, siis järelikult kaotame

Samavõrd ühemõttelist lähenemist hinnangus infosõdade tähendusele näitas üles Moskva Riikliku Lomonossovi-nimelise ülikooli kõrgema televisioonikooli dekaan Vitali Tretjakov. Ta märkis, et infosõdade ohtlikkus peitub selles, et neid ei kuulutata välja ja et info toimet ei ole kaugeltki iga kord lihtne diagnoosida.

Виталий Третьяков
© Sputnik / Владимир Трефилов
Vitali Tretjakov

Seoses sellega muutub inimestele vaieldamatult vajalikuks tõsise, kvaliteetse hariduse omandamine. Vitali Tretjakov on kindel, et avalikkuse poolt ei hinnata sugugi alati adekvaatselt teabemõju tagajärgi ühele või teisele inimesele, eriti kui see puudutab noori. Tihtilugu pööratakse tähelepanu vormile, kuid vähesed vaevuvad analüüsima, kus probleemi juured peituvad.

On ju nimelt noorusele omased maksimalistlikud tunded ja impulsid ja just noorust iseloomustab protestimeelsus. Aga mis suunas kõiki neid omadusi rakendatakse, see sõltub niinimetatud väärtuste sisust ja kvaliteedist, mida noortele inimestele näidatakse.

Ühes võistlusfilmis on selline dialoog:

— Mis haridus teil on?

— Lõpetamata.

— 90-aastasena lõpetamata?

— Ma pole ju veel surnud, ma õpin edasi.

Ja selles dialoogis peitub kogu praeguse aja olemus – tingimata tuleb õppida, et jääda inimeseks, kes on suuteline ümberringi toimuvatest kataklüsmidest aru saama ja neis protsessides teadlikult oma koha valima, et seda ei valitaks tema eest.

Filmirežissöör Oleg Bessedin
© Sputnik / Глеб Нечволодов

Kuidas käib infosõda Eestis

Eestit esindab "Eurasia.DOC-il" dokumentaalfilm "Sünnimaa vabastajad", mis on pühendatud Eesti saksa fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäevale.

Film räägib 22. Eesti territoriaalse laskurkorpuse, hiljem 8. Eesti laskurkorpuseks ümber kujundatud väekoondise rindeteest läbi selle sõjameeste ja komandöride saatuste ning konkreetsete ajalooliste sündmuste kaudu.

Meediaklubi Format A-3 juhataja Galina Sapožnikova märkis dokumentaalfilmi režissööri Oleg Bessedini tööd tutvustades, et Eestis on juba 30 aastat järjest avalikkuse jaoks ajaloolist teavet moonutatud, vahel moonutatakse seda pehmelt ja märkamatult, kuid tulemus on ilmne – ühiskond on lõhestunud ja natsikurjategijate ülistamine on kujunenud Eesti poliitika üheks aspektiks.

Галина Сапожникова
© Фото : из личного архива Галины Сапожниковой
Galina Sapožnikova

"Oleg Bessedini film seisab vastu vaikimisele kui valede vormile. Vaikimine on väga mõjuv meetod, ülimalt tõhus. Eestis vaikitakse maha teavet 22. Eesti territoriaalsest laskurkorpusest, nagu ka Teisest maailmasõjast, Suurest Isamaasõjast osavõtnutest," lausus Tallinnas toimunud ümarlauas "Infosõjad. Vanad meetodid ja uued vahendid" osalenud stsenarist, ajaloolane ja arhivaar Nikolai Petšatnov.

Nikolai Petšatnov

Ta rõhutas, et juba pikki aastaid on Eesti ühiskond jagunenud nendeks, kes peavad 22. septembrit Eesti saksa fašistlikest röövvallutajatest vabastamise päevaks, ja nendeks, kes aina valjemini kuulutavad selle päeva "nõukogude okupatsiooni" alguseks.

Vaid vähesed vaevuvad küsima: "Kus on siis tõde?" Mistõttu Bessedini filmi suurim väärtus ongi selles, et siin on kasutatud arhiivimaterjale ja nende mälestusi, kes neis sündmustes ise päriselt osalesid. Kõik see kokku annab ühemõttelise ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja jõudude asetusest Eestis 1944. aastal.

SRÜ riikide dokumentaalfilmifestival "Eurasia.DOC" toimub juba neljandat korda samaaegselt Minskis ja Smolenskis ning tavapäraselt näidatakse seal SRÜ rikide ühiskondlik-poliitilist elu puudutavaid dokumentaalfilme. Käesoleval aastal näidatakse 30. septembrist kuni 4. oktoobrini 28 dokumentaalfilmi Valgevenest, Aserbaidžaanist, Armeeniast, Eestist, Venemaalt, USA-st, Kasahstanist ja teistest riikidest. Festivalil osalemiseks esitati SRÜ riikidest, endistest liiduvabariikidest ja välismaalt ühtekokku 143 taotlust, mille seast ürituse korraldajad valisid välja parimad linatööd.

SRÜ riikide filmifestivali "Eurasia.DOC" ümarlaud teemal "Infosõjad. Vanad meetodid ja uued vahendid" leidis aset kolmapäeval, 2. oktoobril Sputnik Eesti pressikeskuses Tallinn–Minsk videosillana.

Loe lisaks: 

25
Tagid:
poliitika, Eesti, festival, dokumentaalfilm, Teine maailmasõda, sõda, infosõda
Teema:
Meedialahingud (266)
Samal teemal
Infosõda Venemaaga: ameeriklaste hinnakiri "otsustava rünnaku" eel
Meedialahingud
Libauudised kui infosõja sõnnik
Uudis "Vene eriväed Norras" on osa infosõjast
Infosõda ilmutab mõranemist: poliitik SLV rahvasaadikute visiidist Krimmi