Venemaa välisminister Sergei Lavrov ÜRO Peaassambleel

Lavrov ÜRO-s: kes valmistab maailma ette tuumasõjaks ja kes selles sõjas võidu võtab

98
(Uuendatud 16:22 28.09.2019)
Oma sõnavõtus ÜRO Peaassambleel ja sellele järgnenud küsimustele vastates väljendas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Venemaa seisukohta paljudes tänapäeva maailmale aktuaalsetes küsimustes.

TALLINN, 28. september — Sputnik. Lubamatus toetada terrorismi, tuumasõjaoht, USA Iraani-vastane tegevus ja keeldumine paljudele Venemaa delegaatidele USA viisa väljastamisest – need ja paljud teised tulised päevaküsimused said puudutatud Venemaa välisministri sõnavõtus ÜRO Peaassamblee 74. istungjärgul New Yorgis ja järgnenud vastustes ajakirjanike küsimustele.

"Mõõdukaid" terroriste pole olemas

Venemaa välisminister juhtis ÜRO Peaassamblee tähelepanu eriti sellele, et hoolimata ÜRO Julgeolekunõukogu kõikide riikide jaoks siduvast otsusest terroristlike organisatsioonide vastavasse nimekirja kandmise kohta kaitsevad teatud riigid terroriorganisatsioone ja teevad nendega lausa koostööd.

"Me kutsusime USA-d ja NATO-t üles niisuguse moratooriumiga ühinema. Samuti oleme korduvalt teinud Washingtonile ettepaneku alustada läbirääkimisi START-i pikendamise üle. Koos Hiinaga seisame selle eest, et kiidetaks heaks õiguslikult siduv dokument kosmoses toimuva võidurelvastumise vältimise kohta. USA ja tema liitlaste reageering kõigile nendele ettepanekutele ei ole tänini veel kuigi julgustav," lausus ta.

Lavrovi sõnul on Moskva esinenud veel ühe Washingtonile välja pakutud algatusega: aasta tagasi tegi Venemaa ettepaneku võtta kõrgeimal tasandil vastu ühisavaldus tuumasõja lubamatusest, kuna selles sõjas määratluse kohaselt võitjaid olla ei saa.

Tõsiasi, et USA on seda mõtet eiranud, ei saa jätta ärevust tekitamata, märkis minister, kutsudes kõiki riike üles Venemaa rahualgatust toetama. Ta rõhutas ühtlasi, et Venemaa näitab kaitsetööstuse valdkonnas üles ülimat vastutustunnet, tehes seda aga niiviisi, et mitte kahjustada omaenese julgeolekut.

Lavrov lubas, et Venemaa esitab ÜRO Peaassambleel eelnõu relvastuskontrolli süsteemi tugevdamise kohta, märkides, et tema riik on valmis läbirääkimisteks selle eelnõu asjus.

Lavrov osutas ka Valge Maja destruktiivsele positsioonile seoses Iraani tuumaleppe ühise tervikliku tegevuskavaga (JCPOA), nimetades USA tegevust Pärsia lahe piirkonnas destruktiivseks.

Venemaa välisminister ütles, et ta arutas USA riigisekretäri Mike Pompeoga Washingtoni keeldumist väljastada viisad 13-le Venemaa ÜRO delegaadile. Lavrov nimetas seda olukorda nördimapanevaks, kuid avaldas samas veendumust, et USA president Trump ja Pompeo ise ei ole seotud selle vahejuhtumiga.

Eraldi puudutas Lavrov Venemaa ja Gruusia suhete küsimust ning võimalust taastada Thbilisis toimunud Venemaa-vastaste provokatsioonide tõttu 2019. aasta juulis peatatud lennuühendus.

Loe lisaks:

98
Tagid:
poliitika, USA, ÜRO Peaassamblee, Venemaa välisministeerium, Sergei Lavrov
Teema:
ÜRO Peaassamblee 74. istungjärk (11)
Samal teemal
ÜRO Peaassamblee 74. istungjärk
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde