Aafrikast pärit sisserändajad otsustati Euroopa Liidu riikide vahel ära jaotada, illustreeriv foto

Aafrikast pärit sisserändajad otsustati Euroopa Liidu riikide vahel ära jaotada

504
(Uuendatud 01:13 29.09.2019)
Lääne-Euroopa on valmis taas hakkama sisserändajaid kõigi Euroopa Liidu riikude vahel ümber jaotama, mis aga ähvardab Ida- ja Kesk-Euroopat uue poliitilise kriisiga.

TALLINN, 28. september — Sputnik, Aleksei Toom. Viie Euroopa Liidu liikmesriigi siseministrid teatasid 23. septembril Maltas toimunud kohtumise tulemusena, et on jõutud kokkuleppele Vahemere kaudu saabunud sisserändajad uue skeemi kohaselt kõigi liidu liikmesriikide vahel ümber jaotada.

Eestil, kes seni on keeldunud "võõraid" EL-i kvootide alusel vastu võtmast, seisab ees raske valik ja võimalik poliitiline kriis.

Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Soome, kes osales Valletta kohtumisel Euroopa Liidu Nõukogu ajutise eesistuja õigustes, ühine plaan näeb teadaolevalt ette Vahemerest "välja püütud" sisserändajate jaotamist nende Euroliidu riikide vahel, kes on nõus selles ebaseadusliku sisserände probleemi lahendamises kaasa lööma. Igatahes niisuguse järelduse saab kokkulepete sisu kohta teha Itaalia siseministri Luciana Lamorgese sõnade põhjal.

"Tänasest päevast peale ei ole Itaalia ja Malta enam üksi jäetud. Kõik on tunnistanud, et need kaks riiki kujutavad endast väravat Euroopasse," ütles Lamorgese, mainimata samas Kreekat ja hakkamata hindama väljavaateid sellele plaanile teistelt liidu liikmesriikidelt toetust pälvida.

Rooma ja Valletta abipalveid, kuivõrd nende eelarved ja ressursid tuhandete immigrantide sissevoolu välja ei kannata, on liitlaste poolt nähtavasti kuulda võetud. Kokkuleppeid on juba toetanud Euroopa Liidu rändevolinik Dimitris Avramopoulos, kes esindas Maltal, nadu Sputnik varem on teatanud, Euroopa Komisjoni huve, seega pooldades kõigile liidu liikmesriikidele kohustuslikku sisserändajate ümberjaotamist.

Aafrikast ja Lähis-Idast meritsi saabunud põgeniku staatuse taotlejad peavad saama kuu aja jooksul pärast nende randumist liidu lõunariikide sadamais üle Euroopa ümber paigutatud.

"Külalisi" vastuvõtvad riigid peavad juhul, kui nood saavad põgeniku staatuse, nende eluolu sisseseadmise eest hoolt kandma või juhul, kui nad pole põgeniku staatust saanud, omal kulul koju toimetama.

Kokkuleppe muid üksikasju (ümberpaigutatavate hulka ja rahasummasid) ei avalikustata seni, kuni kõigi liikmesriikide valitsused on dokumendiga tutvunud. Aga ka sellisel abstraktsel kujul on Malta kokkulepe vastuolus mitmete Ida- ja Kesk-Euroopa riigijuhtide varasemate väidete ja avaldustega.

Europarlamendi saadikud on samuti kokkuleppe poolt

"Me asusime ajalugu tegema, kuid kõik sõltub kõikide või enamiku EL-i riikide toetusest, nende nõusolekust sisserändajate ümberpaigutamises osaleda," lausus Malta minister Michael Farrugia, keda tsiteerib eeskätt kohalik väljaanne Malta Today.

Oktoobri algul tutvustatakse nn Malta projekti kõikide liidu liikmesriikide siseministritele ning seejärel Euroopa Liidu tippkohtumisel. Arvestades, et selle ettevalmistusest võtsid osa Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja arvata võib, et ka Hispaania ning terve hulk Lääne-Euroopa riike ja üleeuroopalisi võimuasutusi, kujuneb selle algatuse toetamisest keeldumine päris keeruliseks ja võib tuua halbu tagajärgi.

"...See leping näitab, et Euroopa saab ainult edasi liikuda, kui ühendab vastutuse inimväärikuse austamisega ja solidaarsuse põhimõttega," märkis ka spiiker Sassoli. "Ma olen kindel, et parlament ja Euroopa Komisjon töötavad selle nimel, et kaasata sellesse lepingusse teisedki liidu liikmesriigid."

Siseminister Mart Helme esinemas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aga Helme on kategooriliselt vastu

Samas jõudis ühe valitsuserakonna, EKRE esimees ja ühtlasi Eesti siseminister Mart Helme, nagu Sputnik teatas, "raskekaallaste" Malta kohtumise eelõhtul teatada, et tema riik ei hakka immigrantide importimisest vastavalt Euroopa Liidu ettekirjutustele mitte rääkimagi.

Nõnda andis minister eelnevalt ja ühemõtteliselt teistele liidu liikmesriikidele teada, et Eesti ei toeta seda lepingut ja Vahemere kaudu saabuvate immigrantide ümberpaigutamise uut skeemi mitte mingil tingimusel.

Seega seadis minister Helme peaministri, Keskerakonna esimehe Jüri Ratase raske valiku ette. Kui peaminister Euroopa "raskekaallastega" ühineb ja Malta kokkuleppele oktoobris alla kirjutab, astub ta seeläbi oma siseministri ja kogu EKRE vastu, rikkudes niigi habrast tasakaalu valitsuskoalitsiooni kolme erakonna vahel.

Raske on endale ette kujutada, et EKRE rahvuslased taganeksid oma põhiteesist "ei mingeid sisserändajaid", mis on leidnud valijate laialdase toetuse ja tegelikult nad võimule toonud.

Kui aga Jüri Ratas läheb "Malta algatuse" vastu, astudes sel kombel liitu Visegradi grupiga ja konflikti Lääne-Euroopa liidritega, tõstab ta oma riigi jaoks riski sattuda Euroopa Liidu "poliitiliste paariate" kilda ja liidu fondide rahalisest toest ilma jääda.

Lisaks sellele, kuna Maltal tehtud otsuste üksikasju veel ei avata, pole selge seegi, kas need näevad ette ka trahve või sissenõudeid nendelt EL-i riikidelt, kes sisserändajate ümberpaigutusest keelduvad. Jutte neist või teistest sanktsioonidest "oportunistide" suhtes on varem Pariisis ja Berliinis küll kõlanud.

Loe lisaks:

© Sputnik / Deniss Grabussov
Migratsioon Eestis
504
Tagid:
poliitika, pagulased, sisseränne, Aafrika, EL
Teema:
Euroopa rändekriis (101)
Samal teemal
Euroopa rändekriis
Migratsioon Eestis
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde