Meediasse jõudis Putini sõnum NATO-le, illustreeriv foto

Meediasse jõudis Putini sõnum NATO-le kas sellele järgneb ka vastus

99
(Uuendatud 16:39 25.09.2019)
Kui meedial on õigus ja Vladimir Putin pakkus tõepoolest NATO riikidele moratooriumi kehtestamist rakettide kasutuselevõtule, mis varem INF-i lepinguga keelatud olid, sõltub tema algatusele reageerimine üksnes Washingtoni seisukohast, leiavad Venemaa parlamendisaadikud.

TALLINN, 25. september — Sputnik. Varem INF-lepinguga* keelatud kesk- ja lähimaa rakettidesse suhtumisel juhinduvad NATO riigid üksnes Washingtoni positsioonist. Seetõttu sõltub lääne toetus Moskva pakutavale selliste rakettide kasutuselevõtu moratooriumile ainult USA-st, väidavad Venemaa parlamendisaadikud.

Venemaa Föderatsiooninõukogus märgiti seda teavet kommenteerides, et niisuguse moratooriumi kehtestamine sõltub üksnes Washingtoni positsioonist.

Nagu märkis Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komisjoni aseesimees Vladimir Džabarov, "kui Ameerika Ühendriigid sellega nõusutvad, on eurooplastel põhjust ainult rõõmustamiseks – lõppude lõpuks ohustavad Ameerika raketid Venemaa võimaliku vastusammu korral eriti just nende julgeolekut". Samas tunnistas senaator, et Washingtoni reaktsiooni sellisele pakkumisele on võimatu ennustada.

Владимир Джабаров на заседании Совета Федерации РФ
© Sputnik / Владимир Федоренко
Vladimir Džabarov Vene Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu koosolekul

Sama arvamust jagab riigiduuma kaitsekomitee aseesimees Juri Švõtkin. Kui Putin tõepoolest sellise sõnumi saatis, rõhutas aseesimees RIA Novostile antud kommentaaris, võib seda nimetada "kohusetundega riigi vastuseks lääneriikide vastutustundetule poliitikale". Švõtkin usub aga, et lääs ei tule tõenäoliselt antud küsimuses Moskvale vastu.

Юрий Швыткин - заместитель председателя комитета ГД по обороне
© Sputnik /
Riigiduuma kaitsekomitee aseesimees Juri Švõtkin

"Ma suhtun käesolevasse pakkumisse ausalt öeldes pessimistlikult. Arvan, et lääneriigid järgivad Ameerika Ühendriikide suuniseid ja on vähetõenäoline, et nad sellele õigel viisil reageeriksid. Kuid nad peavad mõistma vastutust oma territooriumil elavate rahvaste ees," ütles parlamendisaadik. Samuti tuletas ta meelde, et just Ameerika Ühendriigid olid need, kes maailma stabiilsuse ohtu seadsid.

Ohutu ajastu lõpp

Sputnik Eesti kirjutas, et Washington algatas 2. veebruaril 2019 ühepoolselt taandumise kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise lepingust (INF), süüdistades Venemaad lepingu tingimuste pikaajalises rikkumises. Samal päeval astus Moskva vastuseks samasuguse sammu.

Selle tulemusena eiras Ameerika pool kõiki Venemaa ettepanekuid leping säilitada ja kokkulepe, mis oli rohkem kui kolmekümne aasta vältel Euroopa julgeoleku nurgakiviks, kaotas oma kehtivuse 2019. aasta augusti alguses. Venemaa välisministeerium rõhutas, et leping lõpetati Ameerika poole algatusel.

Peaaegu koheselt teatas USA kaitseministeerium, et nad hakkavad peatselt arendama tavalõhkepeadega maismaale paigutatavaid kesk- ja lähimaa rakette. Kaitseminister Mark Esper ütles, et soovib uued raketid võimalikult kiiresti Aasias kasutusele võtta.

Moskva on omalt poolt juba kehtestanud selliste rakettide kasutuselevõtule ühepoolse moratooriumi. President Vladimir Putini sõnul ei paiguta Venemaa maismaalt startivaid kesk- ja lähimaa rakette piirkondadesse, kuhu Ameerika neid esimesena paigaldanud ei ole.

*NSV Liit ja USA allkirjastasid 1987. aastal kesk- ja lähimaa rakettide likvideerimise lepingu (INF-i lepingu): pooled lubasid hävitada kõik maapealsed kesk- ja lähimaa ballistiliste ja tiibrakettide süsteemid.

Lugege lisaks:

99
Tagid:
poliitika, NATO, Lääs, USA, Venemaa, Vladimir Putin, INF
Teema:
INF-lepe (19)
Samal teemal
INF-lepe
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde