Venemaa ja USA lipud, illustreeriv foto

Venemaa vastas teravalt Ameerika kindralile Kaliningradi õhutõrje kohta

108
(Uuendatud 11:23 21.09.2019)
USA plaanist Kaliningradi oblasti õhutõrjest läbi murda teatanud Ameerika kindralil soovitati meelde tuletada näiteid Venemaa ajaloost, millega on lõppenud ründajate katsed Venemaa territooriumile tungida.

TALLINN, 21. september — Sputnik. USA kindralil, kes kuulutas Washingtoni plaanist Kaliningradi oblasti õhutõrjest läbi murda, poleks paha ajalugu õppida, eriti seda osa, mis kirjeldab Venemaale kallaletungimise katseid ja seda, kuidas need katsed ründajale lõppesid.

"Paljudel halvasti ajalugu õppinud inimestel olid meie riigi (Venemaa – toim.) suhtes oma plaanid. Kuid elu on näidanud, et lisaks kaartidega tegelemisele ja sõjaplaanide väljatöötamisele tuleks lugeda ka raamatuid selle kohta, millega nende plaanide planeerijad lõpetasid," ütles Alihhanov.

Губернатор Калининградской области Антон Алиханов
© Sputnik / Владимир Федоренко
Kaliningradi oblasti kuberner Anton Alihhanov

Ta lisas, et ükskõik kui hea plaan ka poleks, "on alati olemas venelased ja ajalooline kogemus".

Venemaa Föderatsiooni Riigiduumas Kaliningradi oblastit esindav Aleksandr Pjatikop rõhutas kommentaaris RIA Novostile omakorda, et Ameerika poole sellised avaldused takistavad kahepoolsete suhete tugevdamist ja hävitavad usalduse õhkkonna.

Ta tuletas samuti meelde, et Venemaal on piisavalt võimas sõjavägi võimaliku sõjalise löögi tõrjumiseks.

Александр Пятикоп, депутат Госдумы РФ от Калининградской области
© Фото : из личного архива Александра Пятикопа
Aleksander Pjatikop, Kaliningradi oblastit esindav Riigiduuma saadik

"Ma ei arva, et Kaliningradi oblasti elanikud peaksid kartma. Meil on usaldusväärne armee ja usaldusväärne laevastik. Pole vaja langeda hüsteeriasse, vaid tuleb hoolikalt olukorda jälgida ja õigeaegselt vastumeetmed tarvitusele võtta," ütles parlamendisaadik.

"Nagu öeldakse, kui suudad - demonstreeri, kui ei – ära lobise. Arvan, et antud juhul on tegemist professionaalsuse kaotamisega. Ma soovitaksin Ameerika kindralil õppida materiaalosa, samuti analüüsida, mis juhtub tema, tema alluvate ja tema riigiga, kui ta julgeb Venemaa vastu agressiooni toime panna," rõhutas ekspert.

Главный редактор журнала Национальная оборона Игорь Коротченко
© Sputnik / Евгений Одиноков
Ajakirja Natsionalnaja Oborona peatoimetaja Igor Korottšenko

Ameerika kindrali avaldust märgati ka Venemaa välisministeeriumis. Ministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova märkis, et Moskva kvalifitseerib seda esiteks ohuna ja teiseks peab selliseid avaldusi absoluutselt vastutustundetuks.

"Kolmandaks me näeme, millise kergusega tegeleb USA poliitiline eliit selliste tõsiste ja väga keerukate teemadega nagu maailma julgeolek ja stabiilsus, tehes seda vastutustundetult, poliitilistest konjunktuurist lähtudes," rõhutas diplomaat.

Moskvas on korduvalt rõhutatud väidetava"Vene ohu" väidete ohtlikkust. Venemaa juhtkond ei lakka kordamast, et Venemaal pole agressiivseid kavatsusi ja ta ei ründa kunagi ühtegi NATO riiki ning kõik avaldused võimaliku Venemaa "agressiooni" kohta on vaid ettekäändeks alliansi sõjalise kohaloleku suurendamiseks Venemaa piiridel.

Lugege lisaks:

108
Tagid:
kallaletung, õhutõrjesüsteem, julgeolek, Kaliningrad, Venemaa, USA
Samal teemal
Biorobotid: kuidas Pentagon steroidide abil supersõdureid loob
Pentagon uurib Venemaad oma armee vajadusteks
Pentagon töötab välja Venemaale "varjatud invasiooni" strateegiat
NATO idarindel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde