Venemaa välisministeerium

Venemaa välisministeerium: Eesti jutt "Nõukogude okupatsioonist" on hooajaline

87
(Uuendatud 15:12 20.09.2019)
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova reageeris Eesti välisminister Urmas Reinsalu järjekordsele avaldusele "Nõukogude okupatsioonikahjude" hüvitamise kohta.

TALLINN, 20. september — Sputnik. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova nimetas Eesti välisministri Urmas Reinsalu nõudeid Venemaale väidetavalt Nõukogude ajal Eestile tekitatud kahju hüvitamiseks õigustühiseks.

© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja M. Zahharova briifing

Zahharova sõnul on sellised avaldused olemuselt hooajalised ning Moskva peab neid üksikute Eesti poliitikute isiklikuks initsiatiiviks. Ta meenutas Rainsalu "samasugust käiku" 2018. aastal, kui ta justiitsministrina allkirjastas koos oma Läti ametivennaga ühise kavatsuse taotleda Venemaalt "Nõukogude okupatsioonikahju" hüvitamist.

"Muide, Leedus seda demarši ei toetatud. Eestis lihtsalt keelduti, valitsusjuht märkis tollal, et tema kabinet ei tegele Venemaa Föderatsiooni vastaste seaduseelnõude väljatöötamise ja nõuete esitamisega," ütles Zahharova ja rõhutas veel kord, et Venemaa seisukoht selles küsimuses jääb muutumatuks.

"Me ei aktsepteeri juba mõistet "Nõukogude okupatsioon", mille kaudu üritatakse tõlgendada Euroopa rahvaste vabastamist fašistlikest anastajatest. Järelikult lükkame me ka tagasi Venemaa vastu esitatud juriidiliselt tühised nõuded," lõpetas Maria Zahharova.

Maria Zahharova venekeelset esinemist saate kuulata siit:

Захарова: в Эстонии "советской оккупацией" называют освобождение Европы от фашистского порабощения

Töö "kahju" kokkuarvutamisega käib täie hooga

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 18. septembril toimunud valitsuse korralise infotunni ajal Riigikogus küsis opositsioonis oleva Reformierakonna fraktsiooni esindaja Signe Riisalo välisminister Urmas Reinsalult (Isamaa), kuidas edeneb "Nõukogude okupatsioonikahju" arvutamine, mille Reinsalu algatas, kui ta oli veel justiitsminister.

Küsimus ei häirinud ministrit sugugi ja ta informeeris Riigikogu Nõukogude Liidu poolt Eestile väidetavalt tekitatud "kahju" hindava komisjoni tööst, mis pole enam tema juhitavas ministeeriumis. Reinsalu sõnul on inimkahju aruanne juba valmis ja aasta lõpuks asub komisjon järgmise etapi kallale.

Eestile Kremli poolt väidetavalt "okupeerimise" eest nõutava hüvitise teema on üldse Urmas Reinsalu "leivanumber". Eelmise valitsuse justiitsministrina tõstatas ta selle teema korduvalt ja moodustas ministeeriumis isegi spetsiaalse "kahju" hindamise komisjoni.

Подайте на компенсацию за оккупацию
© Sputnik
Annetage "okupatsioonikompensatsiooniks"

Reinsalu moodustatud komisjon esitas isegi oma esimesed töötulemused. "Komisjonäride" arvutuste kohaselt on "Nõukogude okupatsioonist" tulenev kogukahju 89 miljardit rubla ehk 1,2 miljardit eurot. 20 miljardit rubla on "pinnavee saastamise eest aastatel 1950–1990", 60 miljardit põhjavee reostuse eest ja veel kolm miljardit"põllumajanduse hävitamisega" tekitatud kahju.

Ausammas Teises maailmasõjas langenutele Tallinas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Reinsalu ise on veendunud, et "Nõukogude okupatsioonikahju" hindamist tuleb jätkata. Samal ajal on tema sõnul tekitatud ka sellist kahju, mida ei saa rahas mõõta: näiteks "riikluse, kultuuri, hariduse ja vaba ühiskonna hävitamine".

Reinsalu loodab "kolmandate riikide" abile

Välisminister on veendunud, et Moskvalt on võimalik "Nõukogude okupatsioonikahju" eest hüvitist nõuda tänu teatud "kolmandate riikide" vahendusele ja "rahvusvahelisele õigusemõistmisele". Selle tingimuseks peaks olema Balti riikide üldine solidaarsus nõuetes Venemaa vastu.

Reinsalu tõi positiivse näitena Leedu, kus võeti vastu seadus, mis määratles "okupatsioonikahju" mõiste ja kohustas ametivõime seda "okupantidelt" sisse nõudma. "Me käsitleme seda ajaloolist aspekti, sellele sisulise hinnangu andmisega. Me konsulteerime, kuidas on võimalik kujundada meie ühiseid juriidilisi seisukohti," ütles ta.

Skeptitsismi võimaluse suhtes tänaselt Venemaalt "Nõukogude okupatsioonikahju" est kompensatsiooni saada võrdsustas minister "okupatsiooni" eitamisega, mille tunnistamine on tänase Eesti ideoloogia nurgakiviks.

"Kui on olemas kahju, kannatanud ja ohvrid, siis peab olema ka süüdlane," selgitas Rainsalu.

Kolm aastat tagasi allkirjastasid Leedu, Läti ja Eesti ühisdeklaratsiooni vajaduse kohta nõuda nn Nõukogude okupatsiooniga tekitatud kahju hüvitamist. Urmas Reinsalu ja tema Läti kolleeg Dzintars Rasnačs kutsusid 17. septembri ühisavalduses üles mäletama "Nõukogude okupatsiooni" ja juhtisid tähelepanu võimalusele nõuda Venemaa Föderatsioonilt kui "Nõukogude Liidu õigusjärglaselt kahju hüvitamist".

Loe lisaks: 

87
Tagid:
Maria Zahharova, Venemaa välisministeerium, kahjud, okupatsioon, Urmas Reinsalu
Samal teemal
Välisminister süüdistas Venemaad osa Gruusia okupeerimises
Komisjon: okupatsioonikahjude uurimist tuleb jätkata
Küsimus on selles, kuidas öelda: Puškov tuletas Kaljulaidile meelde "okupatsiooni" ütlust
Leedu keeldus rahastamast "nõukogude okupatsioonikahjude" kokkuarvamist
Leedul ei ole 10 000 eurot "okupatsioonikahjude" hindamiseks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde