Venemaa senaator Frants Klintsevitš

Aitab mangumisest: Klintsevitš vastas Eesti jutule "okupatsioonist"

144
(Uuendatud 16:52 19.09.2019)
Eesti pretensioonid väidetavalt aset leidnud "Nõukogude okupatsiooni" küsimuses on tühised ja amoraalsed — nii väga, et Venemaal on lausa piinlik naabrite pärast, teatas Venemaa senaator Frants Klintsevitš.

TALLINN, 20. september — Sputnik. Vastuseks Eesti pretensioonidele väidetavalt aset leidnud "Nõukogude okupatsiooni" küsimuses tuletas Venemaa senaator Frants Klintsevitš naabritele meelde, kui palju ressursse panustas Nõukogude Liit Balti vabariikidesse põliste vene alade arvel.

Ausammas Teises maailmasõjas langenutele Tallinas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti pretensioonid pole mitte ainult õigustühised, vaid ka absoluutselt amoraalsed, teatas Venemaa Föderatsiooninõukogu Liige kaitse- ja julgeolekuküsimustes Frants Klintsevitš.

Nii kommenteeris ta Eesti välisministri Urmas Reinsalu sõnu, kes hiljuti rõhutas jälle vajadust nõuda Venemaalt hüvitist väidetavalt aset leidnud "Nõukogude okupatsiooni" ajal tekitatud kahjude eest. "Isegi kuidagi piinlik on oma naabrite pärast," märkis Vene senaator RIA Novosti teatel.

Ta tuletas meelde ka panust, mille Nõukogude Liit on andnud Balti vabariikide arengusse — tema sõnul rahastati Balti liiduvabariike osaliselt "põliste vene alade arvel, millele eraldati selgesti vähem ressursse". Klintsevitš lisas, et Venemaal ei ole kunagi olnud kolooniaid selle sõna läänelikus tähenduses: temaga mitmesugustel asjaoludel liidetud territooriumid on alati saanud toetust.

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, andis Eesti välisminister Urmas Reinsalu 18. septembril parlamendi ees aru sellest, kuidas on edenenud väidetava "Nõukogude okupatsiooni" kahjude kokkuarvamine, millega ta hakkas tegelema juba justiitsministrina töötades. Ministri sõnul käib uurimine täie hooga, erikomisjon kavatseb asuda järgmise etapi kallale juba selle aasta lõpuks.

Kremlilt "Nõukogude okupatsiooni" kahjude eest saada olevate hüvitiste teema on Urmas Reinsalu "firmamärk".

Подайте на компенсацию за оккупацию
© Sputnik /
Urmas Reinsalu "firmamärk"

Eelmise valitsuse justiitsministrina tõstatas ta selle küsimuse korduvalt ja moodustas ministeeriumi raames isegi erikomisjoni selle "kahju" kokkuarvamiseks, mis komisjoni esialgsetel hinnangutel on 1,2 miljardit eurot.

Seejuures on peaminister Jüri Ratas korduvalt rääkinud Venemaalt nõutavate kahjuhüvitiste teema suureks paisutamise mõttetusest.

Varem on Ratas Reinsalu algatust kommenteerides rõhutanud, et Eesti välispoliitika on järjekindel, sest "nagu eelmisedki valitsused, ei tegele Eesti riik kahjuhüvitamisnõuete aktiivse koostamise ja esitamisega Vene Föderatsioonile".

Venemaa välisministeerium arvab, et Eesti ühendamine NSV Liiduga vastas tollastele rahvusvahelise õiguse normidele, aga terminit "okupatsioon" ei saa siin kasutada, sest NSV Liidu ja Eesti vahel ei toimunud sõjategevust ning Nõukogude väed oli viidud Eesti territooriumile lepingu ja Eesti võimude selgesõnalise nõusoleku alusel.

Venemaal peetakse vastuvõetamatuks ka katseid võrdsustada nõukogude ja natsivõimu periood Eesti elus ning selle abil revideerida Teise maailmasõja tulemusi ja Nürnbergi rahvusvahelise tribunali järeldusi, õigustada natslikke kollaborante ja kohalikke Hitleri käsilasi.

Loe lisaks: 

144
Tagid:
poliitika, Eesti, NSV Liit, okupatsioonikahjud, Frants Klintsevitš, Urmas Reinsalu
Samal teemal
Reinsalu kavatseb Luksemburgis taas propageerida Euroliidu vaenu Venemaa vastu
Reinsalu võitlus äravõetud mänguasjade pärast
Reinsalu vastupanuvõitluse päeval: okupatsiooniaeg on eesti rahva võitluse ajalugu
"Nõukogude okupatsiooni" tasaarvestus
Küsimus on selles, kuidas öelda: Puškov tuletas Kaljulaidile meelde "okupatsiooni" ütlust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde