Venemaa Föderatsiooninõukogu informatsioonipoliitika komisjoni esimees Aleksei Puškov

Küsimus on selles, kuidas öelda: Puškov tuletas Kaljulaidile meelde "okupatsiooni" ütlust

92
(Uuendatud 20:13 18.09.2019)
Enne kui asuda Venemaaga ilma vahendajateta suhtlema, ei oleks Eesti presidendil liiast loobuda oma venevastasest retoorikast, arvab Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Aleksei Puškov.

TALLINN, 18. september — Sputnik. Venemaa senaator Aleksei Puškov tuletas meelde Eesti presidendi ütlust Venemaaga suhtlemise vajalikkusest, kommenteerides tema eelmisi venevastaseid avaldusi, mis puudutavad eeskätt väidetavalt aset leidnud "nõukogude okupatsiooni". Kaljulaid soovib, et Eesti kõneleks Venemaaga ilma vahendajateta. 

Puškov mainis, et Kaljulaid kaitseb Venemaa-vastaseid sanktsioone ja kõneleb väidetavalt 1994. aastani kestnud "okupatsioonist". Tema sõnul jääb arusaamatuks, miks pidi Venemaa Eestile sellise seisundi peale suruma. "Meil ju ometigi on, kellega ilma vahendajateta kõnelda," kirjutas Puškov oma Twitteri-postituses. 

Oma säutsus lähtus senaator Kersti Kaljulaidi avaldusest, mille too tegi 1. septembril Varssavis Teise maailmasõja algusele pühendatud mälestusüritusel esinedes, märkides siis esmajoones, et see sõda lõppes Eesti jaoks alles 1994. aastal, mil viimased Venemaa väed Eestist lahkusid. 

Алексей Пушков
© Sputnik / Рамиль Ситдиков
Aleksei Puškov
Kaljulaidi avaldus põhjustas tookord Venemaal terava hukkamõistu. Venemaa välisministeeriumist tuletati Teise maailmasõja alguse aastapäeva puhul meelde, et just Nõukogude Liit päästis Euroopa demokraatia hävingust, ning Riigiduumas nimetati Eesti riigipea sõnu sobimatuiks.

Moskvas on samuti korduvalt rõhutatud, et Baltimaade väited "okupatsiooni" kohta on absurdsed, kuna Eesti, Läti ja Leedu astumine NSV Liidu koosseisu 1940. aastal vastas täielikult tolleaegsete rahvusvahelistele õigusnormidele.

Kas Eesti väärib vahendajateta dialoogi?

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on Eesti president Kersti Kaljulaid ühes varasemas intervjuus väitnud, et Eestil tuleb iseseisvalt Venemaaga dialoogi pidada ja olla riigiks, kelle arvamuse vastu teised riigid Venemaaga seotud küsimustes huvi tunnevad. Ta märkis ühtlasi, et pärast tema aprillikuist kohtumist Vladimir Putiniga saab Eesti nüüd oma liitlastele Venemaaga seotud küsimustes märksa tugevamalt positsioonilt oma arvamust avaldada. 

Vene riigipea Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtusid Moskvas.
© Sputnik / Владимир Астапкович

Samas rõhutas ta, et Krimmi ja Ukrainas kujunenud olukorra küsimustes* ei kavatse Eesti oma partneritega, kes tahavad Venemaaga suhteid parandada, kokku mängida. Eelkõige kritiseeris ta Venemaaga rahu sobitamise hädavajalikkust kuulutanud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni seisukohta.

Eesti presidenti pole heidutanud ka võimalus sellise suhtumisega Venemaaga suhete parandamise küsimusse isolatsiooni jääda. Tema sõnul jagavad teised Balti riigid, Poola ja Põhja-Euroopa selles küsimuses Eesti juhtkonna seisukohta. Samas tunnistas Kaljulaid, et naaberriik Soome püsib siiski suhete osas Venemaaga teistsugusel seisukohal.

Eesti ei taha ilmselgelt soomlastest eeskuju võtta – riigi välispoliitilist kurssi pole aidanud muuta isegi Kersti Kaljulaidi aprillikuine Moskva-visiit, kus ta kohtus Venemaa riigipea Vladimir Putiniga.

Küsimus on Eesti juhtkonnas

Mõlemad presidendid olid toona ühel meelel selles, et naaberriikidel tuleb seada oma suhted normaalsele suhtlustasandile. Kuid Eesti juhtkonna selgelt väljendatud venevastase retoorika tõttu ei ole seniajani selleni välja jõutud.

Venemaa välisministeerium on omakorda korduvalt rõhutanud, et kahepoolsed suhted Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel vajavad läbivaatamist. "Mida kauem kestab seisak meie suhetes, seda raskem on meil koostöö rajale tagasi jõuda," on teatanud Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško.

* Venemaa juhtkond on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei ole Ukraina siseriikliku konflikti osapooleks ning Krimm astus Venemaa koosseisu pärast demokraatlikku rahvahääletust, vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

Lugege kisaks:

92
Tagid:
Kersti Kaljulaid, vahendaja, kahepoolsed suhted, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Ekspert: Eesti presidendi sõnad näitavad "seda sama vastuolu"
Kaljulaid: esimese sammu peab tegema Venemaa
Kaljulaid nimetas ENPA otsust Venemaa tagasivõtmiseks "häbiväärseks"
Zelenskõi võttis vastu Kaljulaidi kutse – millal on teda Eestisse oodata
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde