Venemaa Föderatsiooninõukogu informatsioonipoliitika komisjoni esimees Aleksei Puškov

Küsimus on selles, kuidas öelda: Puškov tuletas Kaljulaidile meelde "okupatsiooni" ütlust

72
(Uuendatud 20:13 18.09.2019)
Enne kui asuda Venemaaga ilma vahendajateta suhtlema, ei oleks Eesti presidendil liiast loobuda oma venevastasest retoorikast, arvab Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Aleksei Puškov.

TALLINN, 18. september — Sputnik. Venemaa senaator Aleksei Puškov tuletas meelde Eesti presidendi ütlust Venemaaga suhtlemise vajalikkusest, kommenteerides tema eelmisi venevastaseid avaldusi, mis puudutavad eeskätt väidetavalt aset leidnud "nõukogude okupatsiooni". Kaljulaid soovib, et Eesti kõneleks Venemaaga ilma vahendajateta. 

Puškov mainis, et Kaljulaid kaitseb Venemaa-vastaseid sanktsioone ja kõneleb väidetavalt 1994. aastani kestnud "okupatsioonist". Tema sõnul jääb arusaamatuks, miks pidi Venemaa Eestile sellise seisundi peale suruma. "Meil ju ometigi on, kellega ilma vahendajateta kõnelda," kirjutas Puškov oma Twitteri-postituses. 

Oma säutsus lähtus senaator Kersti Kaljulaidi avaldusest, mille too tegi 1. septembril Varssavis Teise maailmasõja algusele pühendatud mälestusüritusel esinedes, märkides siis esmajoones, et see sõda lõppes Eesti jaoks alles 1994. aastal, mil viimased Venemaa väed Eestist lahkusid. 

Алексей Пушков
© Sputnik / Рамиль Ситдиков
Aleksei Puškov
Kaljulaidi avaldus põhjustas tookord Venemaal terava hukkamõistu. Venemaa välisministeeriumist tuletati Teise maailmasõja alguse aastapäeva puhul meelde, et just Nõukogude Liit päästis Euroopa demokraatia hävingust, ning Riigiduumas nimetati Eesti riigipea sõnu sobimatuiks.

Moskvas on samuti korduvalt rõhutatud, et Baltimaade väited "okupatsiooni" kohta on absurdsed, kuna Eesti, Läti ja Leedu astumine NSV Liidu koosseisu 1940. aastal vastas täielikult tolleaegsete rahvusvahelistele õigusnormidele.

Kas Eesti väärib vahendajateta dialoogi?

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on Eesti president Kersti Kaljulaid ühes varasemas intervjuus väitnud, et Eestil tuleb iseseisvalt Venemaaga dialoogi pidada ja olla riigiks, kelle arvamuse vastu teised riigid Venemaaga seotud küsimustes huvi tunnevad. Ta märkis ühtlasi, et pärast tema aprillikuist kohtumist Vladimir Putiniga saab Eesti nüüd oma liitlastele Venemaaga seotud küsimustes märksa tugevamalt positsioonilt oma arvamust avaldada. 

Vene riigipea Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtusid Moskvas.
© Sputnik / Владимир Астапкович

Samas rõhutas ta, et Krimmi ja Ukrainas kujunenud olukorra küsimustes* ei kavatse Eesti oma partneritega, kes tahavad Venemaaga suhteid parandada, kokku mängida. Eelkõige kritiseeris ta Venemaaga rahu sobitamise hädavajalikkust kuulutanud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni seisukohta.

Eesti presidenti pole heidutanud ka võimalus sellise suhtumisega Venemaaga suhete parandamise küsimusse isolatsiooni jääda. Tema sõnul jagavad teised Balti riigid, Poola ja Põhja-Euroopa selles küsimuses Eesti juhtkonna seisukohta. Samas tunnistas Kaljulaid, et naaberriik Soome püsib siiski suhete osas Venemaaga teistsugusel seisukohal.

Eesti ei taha ilmselgelt soomlastest eeskuju võtta – riigi välispoliitilist kurssi pole aidanud muuta isegi Kersti Kaljulaidi aprillikuine Moskva-visiit, kus ta kohtus Venemaa riigipea Vladimir Putiniga.

Küsimus on Eesti juhtkonnas

Mõlemad presidendid olid toona ühel meelel selles, et naaberriikidel tuleb seada oma suhted normaalsele suhtlustasandile. Kuid Eesti juhtkonna selgelt väljendatud venevastase retoorika tõttu ei ole seniajani selleni välja jõutud.

Venemaa välisministeerium on omakorda korduvalt rõhutanud, et kahepoolsed suhted Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel vajavad läbivaatamist. "Mida kauem kestab seisak meie suhetes, seda raskem on meil koostöö rajale tagasi jõuda," on teatanud Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško.

* Venemaa juhtkond on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei ole Ukraina siseriikliku konflikti osapooleks ning Krimm astus Venemaa koosseisu pärast demokraatlikku rahvahääletust, vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

Lugege kisaks:

72
Tagid:
Kersti Kaljulaid, vahendaja, kahepoolsed suhted, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Ekspert: Eesti presidendi sõnad näitavad "seda sama vastuolu"
Kaljulaid: esimese sammu peab tegema Venemaa
Kaljulaid nimetas ENPA otsust Venemaa tagasivõtmiseks "häbiväärseks"
Zelenskõi võttis vastu Kaljulaidi kutse – millal on teda Eestisse oodata