Eesti president Kersti Kaljulaid

Kaljulaid: Eesti peab Venemaaga suhtlema otse ja ilma vahendajateta

83
(Uuendatud 17:49 18.09.2019)
Eesti president Kersti Kaljulaid esines uue avaldusega, mis puudutab tema riigi rolli rahvusvahelistel läbirääkimistel Venemaa juhtkonnaga, rõhutades, et Tallinnal olgu neis küsimustes oma seisukoht.

TALLINN, 18. september — Sputnik. Eesti president Kersti Kaljulaid leiab, et Eestil peab olema oma isiklik roll Kremliga peetavatel rahvusvahelistel läbirääkimistel Venemaaga seotud küsimustesa.

"Kui olla see riik, kes ise üldse ei suhtle, siis me jääme sellesse rolli, et teie ei tea, teie ei saa aru, te jätate meile selle raske töö, et venelastega tuleb suhelda," lausus Kaljulaid vastuseks palvele kommenteerida Euroopas tõusvat tendentsi Kremliga suhete parandamise suunas.

Eesti president ise on andnud ka oma panuse Venemaaga suhete parandamisele, külastades 2019. aasta aprillis Moskvat ja kohtudes Venemaa riigipea Vladimir Putiniga, mis tema hinnangul tugevdas Eesti positsioone.

"Aga ma täna tajun, et olles ka ise andnud seda panust mõistmaks, mis siis toimub ja mis mõeldakse Venemaal, mul on parem ligipääs sellele informatsioonile ja oluliselt tugevam positsioon ka meie seisukohti esitada, olgu see siis prantslastele või kellele iganes," märkis ta, pidades silmas Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macroni poolt endale eraalgatuslikus korras võetud vahendajarolli läänerikiide läbirääkimistes Kremliga.

© Sputnik / Алексей Дружинин
Venemaa president Vladimir Putin ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtumisel Prantsusmaa presidendi residentsis

Ta kritiseeris Prantsuse presidendi ettepanekut Venemaaga ära leppida, tuues põhjenduseks "praegu Ukrainas ja Krimmis valitsevat olukorda". 

"Ma jätkan seda liini, et rääkida kõikidele partneritele ja liitlastele, et me ei saa kaasa minna selle mänguga - isegi kui me ise tahame n-ö edu näidata, tulemust näidata -, et venelased teevad kaks protsenti ja siis meie teeme 20, sest meile nii meeldib teha nägu, et näete, on ju progressi ja et on põhjust minna tagasi tavapäraste suhete juurde," rõhutas Kaljulaid.

Tema arvates on Gruusia ja Ukraina huvides oluline jätta Venemaale selline signaal andmata. Eesti presidenti ei häirinud ka võimalus niisuguse suhtumisega Venemaaga suhete parandamise küsimusse isolatsiooni jääda.

"Isolatsioon see kindlasti ei ole, kui sul on Balti riigid, Poola ja Põhjamaad. Jah, me teame, soomlaste lähenemine taktikaliselt on väga erinev, aga meie riskianalüüs, et milline oht on Venemaa ja ka see, milline oht on Venemaa, kes tajub omaenda võimaluste akna sulgumist sellepärast, et majanduslik võimsus puudub, demograafia on väga halb, maailmas teised piirkonnad neist kõvasti kiiremini arenevad, et kui ohtlik selline naaber võib olla - selles osas ei erine ju rootslaste, taanlaste, soomlaste, eestlaste või teiste Balti riikide või poolakate arvamus mitte kuidagi. Nii et me tegelikult üksinda ikkagi ei ole," lausus Kersti Kaljulaid kokkuvõtteks.

Tallinnal oma "vene poliitikat" ei ole

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et kuni praeguse ajani on Eestil puudunud omaenese põhijoon vastastikustes suhetes oma idapoolse naaberriigi – Venemaaga. Eesti välisministeerium on järjekindlalt ilma kriitikameeleta toetanud kõiki Washingtoni ja USA Venemaa-vastaseid sanktsioone sõltumata sellest, kuidas need on mõjutanud Eesti enese eluolu.

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi aprillikuine sõit Moskvasse ja kohtumine Venamaa presidendi Vladimir Putiniga osutus Eesti riigivalitsuses juba tavaks saanud venevastase retoorika taustal ootamatuks ebakõlaks. Mõlemad riigipead olid sama meelt, et naaberriikidel tuleb seada oma sidemed normaalse suhtluse tasandile.

Kaljulaidi visiit Putini juurde kutsus esile negatiivse vastukaja Läti ja Leedu presidentide poolt. Kes väitsid, et Eesti president pidanuks nendega enne säärase, nende meelest mitmetähendusliku otsuse langetamist ja tolle sammu astumist "nõu pidama". Samas pole Kaljulaidi Moskva-reis tekitanud mitte mingisuguseid välispidiseid muutusi tema edaspidistes Venemaad puudutavates avaldustes, need on endiselt tulvil süüdistusi "agressioonis ja okupatsioonis"* Ukraina ja Gruusia territooriumil.

*Kremlis on korduvalt rõhutatud, et Venemaa ei kanna mingit vastutust lahingutegevuse eest teiste riikide vastu ning Venemaa sõdureid Ukraina ja Gruusia trerritooriumil ei ole.

Loe lisaks: 

83
Tagid:
EL, Eesti, poliitika, Venemaa, Kersti Kaljulaid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde