Eesti president Kersti Kaljulaid

Kaljulaid: Eesti peab Venemaaga suhtlema otse ja ilma vahendajateta

71
(Uuendatud 17:49 18.09.2019)
Eesti president Kersti Kaljulaid esines uue avaldusega, mis puudutab tema riigi rolli rahvusvahelistel läbirääkimistel Venemaa juhtkonnaga, rõhutades, et Tallinnal olgu neis küsimustes oma seisukoht.

TALLINN, 18. september — Sputnik. Eesti president Kersti Kaljulaid leiab, et Eestil peab olema oma isiklik roll Kremliga peetavatel rahvusvahelistel läbirääkimistel Venemaaga seotud küsimustesa.

"Kui olla see riik, kes ise üldse ei suhtle, siis me jääme sellesse rolli, et teie ei tea, teie ei saa aru, te jätate meile selle raske töö, et venelastega tuleb suhelda," lausus Kaljulaid vastuseks palvele kommenteerida Euroopas tõusvat tendentsi Kremliga suhete parandamise suunas.

Eesti president ise on andnud ka oma panuse Venemaaga suhete parandamisele, külastades 2019. aasta aprillis Moskvat ja kohtudes Venemaa riigipea Vladimir Putiniga, mis tema hinnangul tugevdas Eesti positsioone.

"Aga ma täna tajun, et olles ka ise andnud seda panust mõistmaks, mis siis toimub ja mis mõeldakse Venemaal, mul on parem ligipääs sellele informatsioonile ja oluliselt tugevam positsioon ka meie seisukohti esitada, olgu see siis prantslastele või kellele iganes," märkis ta, pidades silmas Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macroni poolt endale eraalgatuslikus korras võetud vahendajarolli läänerikiide läbirääkimistes Kremliga.

© Sputnik / Алексей Дружинин
Venemaa president Vladimir Putin ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtumisel Prantsusmaa presidendi residentsis

Ta kritiseeris Prantsuse presidendi ettepanekut Venemaaga ära leppida, tuues põhjenduseks "praegu Ukrainas ja Krimmis valitsevat olukorda". 

"Ma jätkan seda liini, et rääkida kõikidele partneritele ja liitlastele, et me ei saa kaasa minna selle mänguga - isegi kui me ise tahame n-ö edu näidata, tulemust näidata -, et venelased teevad kaks protsenti ja siis meie teeme 20, sest meile nii meeldib teha nägu, et näete, on ju progressi ja et on põhjust minna tagasi tavapäraste suhete juurde," rõhutas Kaljulaid.

Tema arvates on Gruusia ja Ukraina huvides oluline jätta Venemaale selline signaal andmata. Eesti presidenti ei häirinud ka võimalus niisuguse suhtumisega Venemaaga suhete parandamise küsimusse isolatsiooni jääda.

"Isolatsioon see kindlasti ei ole, kui sul on Balti riigid, Poola ja Põhjamaad. Jah, me teame, soomlaste lähenemine taktikaliselt on väga erinev, aga meie riskianalüüs, et milline oht on Venemaa ja ka see, milline oht on Venemaa, kes tajub omaenda võimaluste akna sulgumist sellepärast, et majanduslik võimsus puudub, demograafia on väga halb, maailmas teised piirkonnad neist kõvasti kiiremini arenevad, et kui ohtlik selline naaber võib olla - selles osas ei erine ju rootslaste, taanlaste, soomlaste, eestlaste või teiste Balti riikide või poolakate arvamus mitte kuidagi. Nii et me tegelikult üksinda ikkagi ei ole," lausus Kersti Kaljulaid kokkuvõtteks.

Tallinnal oma "vene poliitikat" ei ole

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et kuni praeguse ajani on Eestil puudunud omaenese põhijoon vastastikustes suhetes oma idapoolse naaberriigi – Venemaaga. Eesti välisministeerium on järjekindlalt ilma kriitikameeleta toetanud kõiki Washingtoni ja USA Venemaa-vastaseid sanktsioone sõltumata sellest, kuidas need on mõjutanud Eesti enese eluolu.

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi aprillikuine sõit Moskvasse ja kohtumine Venamaa presidendi Vladimir Putiniga osutus Eesti riigivalitsuses juba tavaks saanud venevastase retoorika taustal ootamatuks ebakõlaks. Mõlemad riigipead olid sama meelt, et naaberriikidel tuleb seada oma sidemed normaalse suhtluse tasandile.

Kaljulaidi visiit Putini juurde kutsus esile negatiivse vastukaja Läti ja Leedu presidentide poolt. Kes väitsid, et Eesti president pidanuks nendega enne säärase, nende meelest mitmetähendusliku otsuse langetamist ja tolle sammu astumist "nõu pidama". Samas pole Kaljulaidi Moskva-reis tekitanud mitte mingisuguseid välispidiseid muutusi tema edaspidistes Venemaad puudutavates avaldustes, need on endiselt tulvil süüdistusi "agressioonis ja okupatsioonis"* Ukraina ja Gruusia territooriumil.

*Kremlis on korduvalt rõhutatud, et Venemaa ei kanna mingit vastutust lahingutegevuse eest teiste riikide vastu ning Venemaa sõdureid Ukraina ja Gruusia trerritooriumil ei ole.

Loe lisaks: 

71
Tagid:
EL, Eesti, poliitika, Venemaa, Kersti Kaljulaid