Houthi naisvõitlejad paraadi ajal

Kuidas Eesti bensiinijaamad Jeemeni Houthi võitlejatega seotud on

74
(Uuendatud 18:13 17.09.2019)
Löök Saudi Araabia naftatööstusettevõtte Aramco pihta, mis põhjustas musta kulla hinna hüppelise tõusu, näitas maailmale taas "vereringesüsteemi" haavatavust ja sõltuvust Lähis-Idast.

TALLINN, 17 september — Sputnik, Aleksei Toom. Arvatakse, et rünnak Saudi Araabia naftaväljade vastu viidi läbi peaaegu kahe tosina keeruka ja kalli Euroopas toodetud drooni abil ning et see läks ründajatele maksma miljoneid eurosid.

© Sputnik / Андрей Александров

Neid, kes usuvad Jeemeni Houthi võitlejate võimekusse niisugust rünnakut ise läbi viia, on vähe.
Selle terrorirünnaku tõelisi korraldajaid, arvab Sputnik Eesti sõjaväeekspert Villem Rooda, ei peaks otsima mitte Iraanist ega USA-st, küll aga tasuks hinnata Iisraeli huvi sunniitide ja šiiitide vahelisi pingeid suurendada.

Kolmandate riikide, sealhulgas Iisraeli süüdistamiseks saudide vastu suunatud rünnakutes osalemises pole avalikult kättesaadavaid fakte, kuid eksperdi arvates sunnivad loogikaseadused kummalistele asjaoludele veenvaid selgitusi otsima.

Jeemeni Houthi võitlejate saatus, nende kavatsused ja vaated elule ei häirinud väikeses jahedas Eestis kuni 14. maini kedagi. Siis väitsid šiiitidest Houthi rühmituste võitlejad, et on vastutavad Saudi Araabia ühe naftatootmiskeskuse vastu sooritatud õhurünnaku eest. 

Мальчик с автоматом, Сана
© REUTERS / Khaled Abdullah
Noor Houthi võitleja klanni kokkutulekul

Hüsteerilisuse poolest tuntud globaalne naftaturg reageeris ootuspäraselt närviliselt – nafta tarnelepingute – futuuride hinnad hüppasid tookord börsidel enam kui ühe protsendi võrra.

Rünnakute võimekus näib kiiresti kasvavat

Houthi ülestõusnud väidavad, et nende droonirünnakud Saudi Araabias on vastuseks Riyadhi sõjategevusele Jeemenis.

Nagu Jeemeni televisioon detailidesse laskumata teatas, rünnati Saudi naftajuhet "East-West".

Viimane, laupäeval, 14. septembril läbi viidud rünnak, millest Sputnik juba teatas, osutus palju hävitavamaks kui eelmised, pannes Euroopat taas mõtlema sellele, kes on Houthi sõdalased ja mis Jeemenis tegelikult toimub.

Йеменские повстанцы-хуситы
© AP Photo / KHALED ABDULLAH
Houthi sõjamehed

Kas tõesti on need inimesed "kõrgtehnoloogilise taktika" teel nii kaugele jõudnud ja sedavõrd rikastunud, et kasutavad kalleid droone, pomme ja rakette vasturünnakuiks Saudi Araabiale, kelle piloodid Jeemenit pikka aega pommitanud on.

Kas nad on tõepoolest nii tugevad, et ei karda äärmiselt rikast Araabia monarhiat uute rünnakutega ähvardada.

Ühe peamise maailmaturgude varustaja Saudi Araabia naftatoodang vähenes pärast naftarajatiste rünnakut poole võrra, mis põhjustas kohese Brenti naftafutuuride 10% hinnatõusu.

Vastulöögid tabavad kauget naftataristut, haiget saab aga kogu maailm

Igasugune laiaulatuslik rünnak ülemaailmse naftainfrastruktuuri vastu puudutab ka Eestit, sest nädala või kahe pärast tõuseb bensiini hind tanklates taas, kohalikud autojuhid aga, kel pole mingit pistmist Saudi ja Houthi vahelise konfliktiga, tunnetavad sõjakate ja vaeste Jeemeni Houthi šiiitide ja väga rikaste sunniitidest saudide vahelise konflikti otsest rahalist mõju.

Женщина из сообщества Ахдамов с ребенком на руках в городе Сана, Йемен
© AFP 2019 / Mohammed Huwais
Naine lapsega pealinnas Sanas

Välja arvatud juhul, kui naftavälju ründavad tõesti need, kes seda valjuhäälselt kuulutavad ja vastutuse enda peale võtavad, või need, keda nende rünnakute korraldamises ja Houthi jõudude "patroneerimises" kahtlustatakse.

Sõjanduseksperdi Villem Rooda sõnul on Iraani osalemine sellistes hävitavates rünnakutes isegi oma põlisvaenlase naftaväljade vastu äärmiselt kaheldav.

Ründajad kasutasid 18 prantsuse tööstuslikku drooni, millest igaühe maksumuseks on mitu miljonit eurot, ja mille varustusse kuulusid võimsad tööstuslikult toodetud pommid.

Йеменские повстанцы-хуситы
© REUTERS / KHALED ABDULLAH
Houthi võitlejad

Võib oletada, et osa droonidest on pärit prantslaste poolt kõrbepiirkondi patrullima pandud kuuesest partiist, mis mõni aeg tagasi Alžeerias salapäraselt kadusid, usub ekspert.

Võib kindel olla, et ka ülejäänud seadmete päritolu, nagu hiljem tõenäoliselt selgub, on samuti väga udune ja keeruline.

Naftaeksportijad vajavad turge ja käivet, mitte sõda

Rünnaku ulatus, kasutatud varustus ja relvad on aga Jeemeni Houthi rahvakaitseväe võimalusi sedavõrd ületavad, et näeb rohkem välja kui üsna tugeva kolmanda riigi osalemise ilmne demonstreerimine.

Iraan on esimene, kes pähe tuleb, pidades silmas Teherani sidemeid Jeemenis asuvate usukaaslastega, ütleb Villem Rooda, kuid see on liiga ilmne ja otseses vastuolus iraanlaste huvidega, et mõtlema peaks mõne teise riigi peale, mis on kohalikust konfliktist väga huvitatud, kuid mille kaotused naftaturgude šoki tagajärjel ei ole suured.

Naftaväljade, naftajuhtmete ja transpordilaevade sihipärased rünnakud olid viimase ajani mitmel põhjusel äärmiselt haruldased.

© AP Photo / ISNA
Omaani rannikul tundmatute poolt rünnatud tanker - sõda jäi siiski valla päästmata

Peapõhjuseks on asjaolu, et mistahes olulise naftatorustiku või suuremate tankerite õhkamine mõjutab koheselt kogu maailmaturu kaubaturgude noteeringuid ja toob kaasa ränki tagajärgi peaaegu kõigile turuosalistele ning seetõttu peetaks seda rünnakuks maailmakorra vastu tervikuna, katsena "kogu tsivilisatsiooni veristada".

Isegi kõige marurahvuslikumad äärmusrühmitused, terroristlikud organisatsioonid, rääkimata turuosaliste riiklikest eriteenistustest, hoiduvad ründamast oma vaenlaste naftataristut ja selle logistika elemente, vaatamata kõigi musta kulla puurimise, töötlemise, ladustamise ja transportimise elementide haavatavusele.

Washington ei vaja uut sõda, tal on vastupidi, vaja suurendada oma naftasaaduste müüki, leiab Rooda, piirkonnas on USA-l küll vaja teatavat pinget sunniitide ja šiiitide vahel, kuid siiski mitte sedavõrd kõrgel määral, et see neid endid lahingutegevusesse tõmbaks.

Lugege lisaks:

74
Tagid:
nafta hind, nafta, Iisrael, Saudi Araabia, jeemenlased, Jeemen
Samal teemal
Välisministeerium eraldas Jeemenile 30 000 eurot
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde