Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Eesti kolleegi Kersti Kaljulaidiga

Zelenskõi võttis vastu Kaljulaidi kutse millal on teda Eestisse oodata

78
(Uuendatud 14:37 14.09.2019)
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas pärast järgemisi juba teist kohtumist oma Eesti kolleegi Kersti Kaljulaidiga kavatsusest lähimal ajal ametliku visiidiga Tallinna tulla.

TALLINN, 14. september — Sputnik. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kavatsusest külastada oma Eesti kolleegi Kersti Kaljulaidi kutsel oktoobrikuus Tallinna. Oma Tallinna-visiidi raames plaanib Ukraina president tutvuda Eesti kogemustega digitaliseerimise ja küberkaitse valdkonnas.

Eesti presidendi ja Ukraina presidendi järgemisi juba teine kohtumine leidis aset reedel, 13. septembril Kiievis, kuhu Kersti Kaljulaid oli saabunud osa võtma Jalta Euroopa strateegiafoorumist.

Kõnelustele järgnenud pressikonverentsil sedastas Zelenskõi Eesti ja Ukraina vahel toimuva poliitilise dialoogi head dünaamikat ning õnnitles Balti vabariiki tema ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks valimise puhul.

Ühtlasi teatas ta, et kavatseb oktoobris ametliku visiidiga Tallinna külastada. Eestimaa pealinnas loodab ta enda sõnul tutvuda Eesti kogemustega digitaliserimise ja küberkaitse valdkonnas.

"Ma loodan, et eestlaste ettevõtlus, mis on Ukrainas tavapäraselt vägagi aktiivne, on juba märganud uusi võimalusi siin töötamiseks," lausus ta.

Millest Ukraina ja Eesti presidendid veel kõnelesid

Suure osa oma kõnest pühendas Zelenskõi Eestile lausutud tänusõnadele tema poliitilise ja humanitaarse toetuse eest Ukrainale. Zelenskõi sõnul Eestilt saadud rahvastiku ühe elaniku kohta rohkem abi kui üheltki teiselt riigilt. "Eritänu teile Ukraina sõdurite ravimise ja rehabilitatsiooni eest Eesti pinnal," sõnas ta pressikonverentsil.

Ta tänas eestimaist külalist tavakohaselt ka väidetavalt asetleidva "Vene agressiooni" valguses Ukraina suveräänsuse ja terviklikkuse toetamise eest. Zelenskõi tõstis eraldi esile Eesti poolt vastu võetud otsuse Donbassis lihtsustatud korras väljastatavaid Venemaa passe mitte tunnistada.

Eesti president märkis omakorda, et tema Kiievi-visiidi kaks päeva on olnud väga sisutihedad, kuna lisaks Jalta foorumile on ta selle aja vältel maha pidanud kohtumised Ukraina peaministriga ja Ülemraada spiikriga ja ka lihtsate ukrainlastega juttu ajanud.

Kaljulaid põhjendas oma öeldut meeldetuletusega, et Eesti on alati toetanud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning aidanud teda ka korruptsioonivastases võitluses. Nagu ikka, ei saadud läbi ka väidetavalt "okupeeritud Krimmi" puudutavate avaldusteta. Selle teema, nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, oli Eesti president eelnevalt tõstatanud ka samal päeval toimunud Jalta foorumil.

Väidetaalt "okupeeritud" Krimmi teemat puudutades väitis ta tol üritusel eelkõige, et selle küsimuse lahendamiseks tuleb ukrainlastel varuda "strateegilist kannatlikkust". Säärane sõnastus üllatanuks

Krimmi poolsaar astus taas Venemaa Föderatsiooni koosseisu 2014. aasta märtsis, pärast Ukrainas toimunud riigipööret. See otsus võeti vastu üldrahvaliku referendumi tulemuste põhjal, kus üle 95% vabariigi valijaskonnast hääletas Venemaaga taasühinemise poolt.

Moskva on ühtlasi korduvalt tagasi lükanud põhjendamatud süüdistused "Venemaa agressiooni" osas Donbassis. Venemaa juhtkond rõhutab, et Venemaa ei ole Ukraina sisekonflikti osapooleks ega ole kuidagi seotud sündmustega riigi kaguosas, kus 2014. aastast peale kestab relvastatud vastasseis isehakanud vabariikide maakaitseväelaste ja Ukraina armee vahel.

Mitte mingisuguseid "Vene sõjaväelasi", nagu Kiiev väidab, ei ole muuhulgas ka OSCE seiremissioon Donbassis täheldanud.

Loe lisaks:

78
Tagid:
poliitika, Volodõmõr Zelenskõi, Kersti Kaljulaid, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Elamis- ja töölubade taotlejate hulgas on enim ukrainlasi
Ukraina saatis järjekordse rühma sõdureid Eestisse ravile
Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli
Pavlo Klimkin kuulutas ette ukrainlaste massilist pagemist välismaale
Kuidas Ukrainat ja ukrainlasi õpetatakse NATO-t armastama
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde