Eesti esindaja Euroopa Komisjoni uues koosseisus Kadri Simson

Eurokomisjoni volinik Kadri Simson pärib skandaalse "majapidamise"

95
(Uuendatud 14:25 03.10.2019)
Eesti esindaja Euroopa Komisjoni uues koosseisus Kadri Simson peab pärast tema kandidatuuri kinnitamist Euroopa Parlamendis lisaks paljudele muudele muredele tegelema ka Vene maagaasitarnete probleemidega.

TALLINN, 13. september — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku kohalt lahkuv slovakk Maroš Šefčovič jätab oma järeltulijale, Eesti volinikule Kadri Simsonile, "üllatuse" ebameeldiva konflikti näol Poolaga Vene maagaasi transiidi tõttu.

Praegune Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Maroš Šefčovič andis 11. septembril peetud pressikonverentsil teada, et Brüssel ei kaeba edasi Euroopa Üldkohtu hiljuti vastu võetud ja pretsedenti loovat otsust, millega Poola taotlusel tühistati Euroopa Komisjoni otsus gaasijuhtme OPAL Vene maagaasi transiidi eesmärgil kasutamise tingimuste kohta.

Nagu Sputnik Eesti on jutustanud, andis Brüssel 2016. aastal loa OPALi kaudu edastatavate gaasikoguste suurendamiseks, nii et sellest gaasijuhtmest saab omamoodi Nord Stream 1 jätk Saksamaa pinnal.

Poola teatas oma huvide jalge alla tallamisest ja esitas hagi ning kohus nõustus tegelikult Varssaviga eurokomisjoni ja järelikult volinik Ševčoviči enese süüdistuse osas, mis puudutab ELi riikide solidaarsuse põhimõtte osalist rikkumist ja Poola huvide eiramist. Poolakate hagi toetasid Läti ja Leedu, aga eurokomisjoni "meeskonnas" mängisid kohtus sakslased.

"Ülemklass" enam ei taha, aga "alamklass" veel ei saa

Eurokomisjonil on nüüd kaks kuud apellatsiooni esitamiseks ja tema edu šansid oleksid üsna suured, sest poolakate pretensioonid on Moskva vaatevinklist meelevaldsed.

Марош Шефчович
© AFP 2019 / JOHN THYS
Maroš Šefčovič

Kuid Maroš Ševčovičile ja eurokomisjoni energeetika peadirektoraadile see praegu tõenäoliselt üldse huvi ei paku.

Ševčovič paneb ameti maha kuu aja pärast ja läheb üle teisele tööle (ta esindab Slovakkiat eurokomisjonis ka edaspidi, kuid uues koosseisus hakkab, nagu on otsustanud vastvalitud president Ursula von der Leyen, tegelema institutsioonidevaheliste suhete ja prognoosimisega).

Energeetika peadirektoraadil aga — nagu võib järeldada von der Leyeni plaanidest — seisavad ees perturbatsioonid ja ümberpaigutamised, ning skandaalsesse asjasse ilma voliniku otsese käsuta sekkuda eurokomisjoni ametnikud silmanähtavalt ei saa. Seega on eurokomisjonile apellatsiooni esitamiseks antud aeg — paar kuud — ära kasutatud ja tõenäoliselt seda ei tehtagi.

Ševčovič ei hakka konfliktis orienteeruma, aga 1. novembrist ametisse asuval Simsonil (kui europarlament ta ametisse kinnitab) ei ole aega mitte ainult konfliktis orienteeruda, vaid isegi eelkäijalt asju üle võtta — isegi kui ta seda väga tahaks. Ta võib ainult "tänada" Ševčoviči probleemse "pärandi" eest.

Räägitakse julgeolekust, kahtlustatakse raha

Gaasijuhe OPAL kulgeb Saksamaa territooriumil piki Poola piiri ja kujutab endast üht gaasijuhtme Nord Stream 1 omamoodi jätku, mis ulatub Tšehhi piirini ja tagab gaasitarned ka mitmesse Saksamaa enda piirkonda.

Euroopa Komisjon ei leidnud kolm aastat tagasi põhjust lükata tagasi sakslaste palve muuta OPALi kasutamise reegleid ning andis õiguse edastada juhtme kaudu rohkem gaasi kui varem. Teisi kliente OPALil mingil juhul ei ole, nii et euroliidu reegleid, mis eeldavad vihast võitlust monopolidega, ei saa antud juhul praktikas rakendada.

See lugu näib kõigile, kes ei ole süüvinud Euroopa gaasituru probleemidesse, üsna segasena. Pealegi muudab konflikti Poola osapool pildi toimuvast veelgi keerukamaks kõikvõimalike juttudega "solidaarsusest", "Ukraina huvidest", "energiajulgeolekust" ja väidetavalt ohtlikust "sõltuvusest Vene gaasist", kaasates kogu sellesse propagandakärasse poliitikuid ja ajakirjanikke, kes gaasituru intriigide peensusi kuigi hästi ei tunne.

Sest ta peab seda ebapiisavaks tasuks oma tööde eest ja kavatseb seetõttu nõuda Moskvalt tariifide tõstmist praeguste lepingute lõppemisel 2022. aastal.

Kuid Vene gaasitransiidi teenindamisest saadavaid tulusid ohustavad Varssavi arvates sakslased.

Kinnitatakse, et Saksa OPALi kaudu edastada lubatavate gaasikoguste suurendamise tõttu jääb Poola ilma osast Vene gaasi transiidist omaenda territooriumi kaudu (see gaas liikuvat Saksa, mitte Poola torusid mööda) ning järelikult osast oma iga-aastasest kasumist.

Poola muidugi kavaldab ekspertide arvates, kui ta kinnitab, et on selle raha kaotanud või võib selle kaotada. Olemasolevad pikaajalised lepingud tagavad talle juba nimetatud transiidimahud. Iseasi, et umbes kolme aasta pärast ei pruugi Varssavil enam olla "trumpe" uute lepingute tingimuste kauplemiseks Moskvaga.

Nii et kohtu verdikt, mida on organisatsioonilistel ja tehnilistel põhjustel nii raske vaidlustada, on tulnud poolakatele just parajal ajal.

Võib ainult kaasa tunda Eesti volinikule Kadri Simsonile, kes peab oma eelkäija kokkukeedetud supi ära sööma.

Loe lisaks: 

95
Tagid:
majandus, poliitika, Saksamaa, Venemaa, Euroopa Komisjon, Kadri Simson, Poola
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Simson: ootan huviga umbusaldusavalduse teksti
Politoloog: Euroopa ja Venemaa suhete paranemine tähendab Poolale kriisiseisundit
Ministritest sai enim hääli Kadri Simson
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde