Venemaa Riigiduuma, illustreeriv foto

Ärge toppige oma nina võõrastesse asjadesse: Venemaal vastati karmilt USA üleskutsele

78
(Uuendatud 08:28 07.09.2019)
USA kongresmenide üleskutse kehtestada Venemaa suhtes uued sanktsioonid "inimõiguste rikkumise" eest ebaseaduslikel meeleavaldustel kutsus Moskvas esile terava kriitika.

TALLINN, 7. september — Sputnik. Värsked sanktsioonid on välja mõelnud USA Esindajatekoja välisasjade komisjoni esimees, demokraat Eliot Engel ja Esindajatekoja teine mõjukas liige, vabariiklane Michael McCaul.

Nende meelest peaks riigi president Donald Trump kehtestama sanktsioonid isikute suhtes, kes vastutavad Venemaal Moskva meeleavalduste käigus inimõiguste rikkumise eest.

Venemaa Föderatsiooninõukogu välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšov leiab, et sedasorti üleskutsed kujutavad endast valimistesse sekkumist.

Samal seisukohal on Riigiduuma välisasjade komitee esimees Leonid Slutski, kes nimetas USA kongresmenide üleskutseid "Venemaa Föderatsiooni asjadesse sekkumise järjekordseks jämedaks ilminguks".

Леонид Слуцкий
© Sputnik / Владимир Трефилов
Riigiduuma välisasjade komitee esimees Leonid Slutski

Moskvas toimus 27. juulil sanktsioneerimata meeleavaldus, mille korraldasid need, keda ei registreeritud Moskva linnavolikogu saadikukandidaatideks, kuna nende allkirjalehtedel olid kirjas surnud ja olematud kodanikud.

Sanktsioneerimata meeleavalduse käigus peeti kinni 1074 inimest, peaaegu kõik nad said hiljem vabastatud. Juurdluskomitee algatas nende sündmuste puhul kriminaalasja massirahutuste korraldamise asjus.

Paari päeva pärast toimus veel üks meeleavaldus, kus Venemaa siseministeeriumi andmetel osales umbes 1500 inimest, kellest 600 võeti õigusrikkumiste pärast vahi alla.

Lääneriikides ollakse kangesti mures Moskva ebaseaduslikest meeleavaldustest osavõtjate vahistamiste ja vangistamise pärast, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kutsus aga koguni Venemaad üles "täitma oma rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste vallas" ning "lõpetama õigustamatu vägivald süütute inimeste kallal ja kinnipeetud vabastama".

"Kui Prantsusmaal toimusid "kollavestide" meeleavaldused, kus politsei kasutas pisargaasi ja veekahureid ning seal oli isegi ohvreid, ei kuulnud ma Euroopa Liidu esindajate poolt selle kohta mitte ühtegi avaldust," lausus Venemaa politoloog ja ajakirjanik Juri Svetov.

Ekspert märkis, et läänes ilmutatakse kuidagi tavatult terast tähelepanu Venemaa sündmuste suhtes, seda eriti Baltimaade poolt, kes kasutavad iga võimalust tõestamaks, et Venemaa on riik, kus rikutakse seadusi. Samal ajal vaikitakse maha tõsiasi, et seadust rikkusid meeleavaldajad ise.

Юрий Светов
© Foto : из личного архива
Venemaa politoloog ja ajakirjanik Juri Svetov

"Meeleavaldus ei olnud sanktsioneeritud, mistõttu ei ole siis, kui sa astud teadlikult keelu vastu, küll midagi kaevelda – kui rikud seadust, siis ka vastuta selle eest," rõhutas Svetov.

Varem on Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova esitanud tõendeid selle kohta, et Venemaa siseasjadesse on sekkunud Saksamaa Liitvabariigi riigieelarvest rahastatav ringhääling Deutsche Welle. Jutt käis DW üleskutsetest moskvalastele minna tänavale osalema võimude loata korraldatavatel meeleavaldustel.

© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova

Ta juhtis tähelepanu ka USA saatkonna veebilehele, mis sisaldas looritatud kujul üleskutset liituda ebaseadusliku üritusega.

Moskva ei kannata välismeedia sekkumist Venemaa siseasjadesse. Sellekohase hoiatuse tõi ajakirjanikele korraldatud briifingul kuuldavale Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova.

Loe lisaks:

78
Tagid:
ebaseaduslik, meeleavaldus, poliitika, USA kongress, sanktsioonid, USA, Venemaa
Samal teemal
"Pronksiöö": aastaid hiljem
Prantsuse "kollaste vestide" protestid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde