Läti endine president Vaira Vike-Freiberga

Läti endine president: Baltimaad ja Poola peaksid looma Venemaa-vastase bloki

99
(Uuendatud 20:04 04.09.2019)
NATO-st üksinda on "Vene ohu" tõrjumiseks vähe, Läänemere piirkonnas on lisaks vaja veel üht sõjalis-poliitilist blokki, leiab kunagine Kanada kodanik, Punaarmee eest natsi-Saksamaale põgenenud emigrantide tütar Vaira Vike-Freiberga.

TALLINN, 4. september — Sputnik, Andrei Igorõšev. Enamikus välispoliitilistes küsimustes oma Venemaa-vastaste seisukohtade poolest tuntud Läti endine president Vaira Vike-Freiberga toonitas soovitust luua kiiremas korras Baltimaade ja Poola sõjalis-poliitiline blokk Venemaa "ohjeldamiseks".

Oma ettepanekut põhjendades tõi ta esile enamiku Venemaale esitatud süüdistustest, mis on Balti riikide ja NATO poliitikuile juba tavapärased, alates Venemaa väidetavast agressioonist Donbassis kuni Krimmi "annekteerimiseni". Moskva lükkab sedasorti süüdistused järjepanu tagasi, viidates niihästi rahvusvahelisele õigusele kui ka Krimmi rahva ja Ukraina idapiirkondade rahvastiku enese tahtele.

Samas tõmbas Vaira Vike-Freiberga paralleele Krimmi 2014. aasta märtsis Venemaa koosseisu naasmise ja Baltimaade 1940. aastal NSV Liidu koosseisu astumise vahele. Tema kinnituste kohaselt oli nii sel kui teisel juhul "kõigepealt relvastatud sissetung ning seejärel katse anneksiooni legaliseerida".

Seejuures viitas ta oma vanemate meenutustele (Vike-Freiberga on Punaarmee pealetungi järel 1944. aastal natsi-Saksamaale pagenud Läti emigrantide tütar ning elas omal ajal Kanadas – toim.) sellest, et Läti palve NSV Liitu astumiseks olevat teoks saanud surve all.

Muid tõendeid ei esitatud.

Läti endine president väitis, et "juhul kui Baltimaad ja Poola loovad ühise bloki, suudavad nad Venemaa kallaletungi tagasi tõrjuda", lausudes:

"Tuleks välja töötada niisugune tegutsemismehhanism, mis võimaldab tema sammude tagajärgi ennetada. Karta ei tohi – see oleks tolle energia tühipaljas raiskamine, mida annab märksa tõhusamalt ära kasutada. Me peame – nii meie riigid ükshaaval kui ka kogu NATO tervikuna – peame olema valmis kasutama kõiki meie käsutuses olevaid heidutusvahendeid, aga valmis ka kõige süngema stsenaariumiga silmitsi seisma."

Mida selline piirkondlik blokk endast siis kujutaks, seda ta ei täpsustanud, nagu ka põhjuseid, mille puhul Venemaa peaks Balti riike ja Poolat ründama.

"Jumal tänatud, meil on olemas NATO," lisas Vike-Freiberga. Vastates küsimusele, kas NATO sõdurid on valmis Riia eest, Varssavi eest surema, väitis ta:

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, täheldatakse viimastel aastatel Baltimaades ja Poolas USA ja NATO sõjalise aktiivsuse ennenägematut kasvu. Seda agarust põhjendatakse vajadusega ohjeldada mingisugust "Vene ohtu".

Vastuseks sellele on Moskvas korduvalt kinnitatud, et Venemaa ei tungi mitte kunagi ühelegi NATO liikmesriigile kallale. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATO-s suurepäraselt, et Moskval ei ole plaane kedagi rünnata, kuid kasutatakse lihtsalt ettekäänet, et paigutada rohkem sõjatehnikat ja pataljone Venemaa piiride äärde.

Loe lisaks: 

99
Tagid:
Vaira Vike-Freiberga, poliitika, sõjaline, NATO, Läti, Poola, Balti riigid
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO idarindel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde