Läti endine president Vaira Vike-Freiberga

Läti endine president: Baltimaad ja Poola peaksid looma Venemaa-vastase bloki

81
(Uuendatud 20:04 04.09.2019)
NATO-st üksinda on "Vene ohu" tõrjumiseks vähe, Läänemere piirkonnas on lisaks vaja veel üht sõjalis-poliitilist blokki, leiab kunagine Kanada kodanik, Punaarmee eest natsi-Saksamaale põgenenud emigrantide tütar Vaira Vike-Freiberga.

TALLINN, 4. september — Sputnik, Andrei Igorõšev. Enamikus välispoliitilistes küsimustes oma Venemaa-vastaste seisukohtade poolest tuntud Läti endine president Vaira Vike-Freiberga toonitas soovitust luua kiiremas korras Baltimaade ja Poola sõjalis-poliitiline blokk Venemaa "ohjeldamiseks".

Oma ettepanekut põhjendades tõi ta esile enamiku Venemaale esitatud süüdistustest, mis on Balti riikide ja NATO poliitikuile juba tavapärased, alates Venemaa väidetavast agressioonist Donbassis kuni Krimmi "annekteerimiseni". Moskva lükkab sedasorti süüdistused järjepanu tagasi, viidates niihästi rahvusvahelisele õigusele kui ka Krimmi rahva ja Ukraina idapiirkondade rahvastiku enese tahtele.

Samas tõmbas Vaira Vike-Freiberga paralleele Krimmi 2014. aasta märtsis Venemaa koosseisu naasmise ja Baltimaade 1940. aastal NSV Liidu koosseisu astumise vahele. Tema kinnituste kohaselt oli nii sel kui teisel juhul "kõigepealt relvastatud sissetung ning seejärel katse anneksiooni legaliseerida".

Seejuures viitas ta oma vanemate meenutustele (Vike-Freiberga on Punaarmee pealetungi järel 1944. aastal natsi-Saksamaale pagenud Läti emigrantide tütar ning elas omal ajal Kanadas – toim.) sellest, et Läti palve NSV Liitu astumiseks olevat teoks saanud surve all.

Muid tõendeid ei esitatud.

Läti endine president väitis, et "juhul kui Baltimaad ja Poola loovad ühise bloki, suudavad nad Venemaa kallaletungi tagasi tõrjuda", lausudes:

"Tuleks välja töötada niisugune tegutsemismehhanism, mis võimaldab tema sammude tagajärgi ennetada. Karta ei tohi – see oleks tolle energia tühipaljas raiskamine, mida annab märksa tõhusamalt ära kasutada. Me peame – nii meie riigid ükshaaval kui ka kogu NATO tervikuna – peame olema valmis kasutama kõiki meie käsutuses olevaid heidutusvahendeid, aga valmis ka kõige süngema stsenaariumiga silmitsi seisma."

Mida selline piirkondlik blokk endast siis kujutaks, seda ta ei täpsustanud, nagu ka põhjuseid, mille puhul Venemaa peaks Balti riike ja Poolat ründama.

"Jumal tänatud, meil on olemas NATO," lisas Vike-Freiberga. Vastates küsimusele, kas NATO sõdurid on valmis Riia eest, Varssavi eest surema, väitis ta:

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, täheldatakse viimastel aastatel Baltimaades ja Poolas USA ja NATO sõjalise aktiivsuse ennenägematut kasvu. Seda agarust põhjendatakse vajadusega ohjeldada mingisugust "Vene ohtu".

Vastuseks sellele on Moskvas korduvalt kinnitatud, et Venemaa ei tungi mitte kunagi ühelegi NATO liikmesriigile kallale. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATO-s suurepäraselt, et Moskval ei ole plaane kedagi rünnata, kuid kasutatakse lihtsalt ettekäänet, et paigutada rohkem sõjatehnikat ja pataljone Venemaa piiride äärde.

Loe lisaks: 

81
Tagid:
Vaira Vike-Freiberga, poliitika, sõjaline, NATO, Läti, Poola, Balti riigid
Teema:
NATO idarindel (267)
Samal teemal
NATO idarindel