Poola lipp hoone seinal

Saksamaa ei maksa Poolale täiendavaid sõjahüvitisi. Kes selles süüdi on muidugi Moskva

66
(Uuendatud 12:10 04.09.2019)
Poola kaitseminister süüdistas Venemaad selles, et tema tõttu jäänud Varssavi Saksamaa sõjareparatsioonidest ilma. Venemaal usutakse, et hüvitise andmise küsimus on muutunud Poola poliitikutele mitmesuguste spekulatsioonide jaoks sobivaks teemaks.

TALLINN, 4. september — Sputnik. Esmaspäeval, 2. septembril teatas Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak, et Venemaa tõttu pole tema riik saanud hüvitist tohutu kahju eest, mille Hitleri Saksamaa Teise maailmasõja ajal Poola rahvale tekitas.

Päev varem, mil Teise maailmasõja puhkemise 80. aastapäeva puhul Varssavis mälestusüritusi korraldati, meenutas Poola peaminister Mateusz Morawiecki Saksamaale ka reparatsioone.

Esinedes Westerplatte neemel, mille ründamine 1. septembril 1939 sõja algust tähistas, ütles ta, et Saksamaa poolt sõja käigus Poolale tekitatud materiaalsed kaotused olid "vähemalt kümme korda suuremad" kui riigi kesktööstuspiirkonna loomise rahalised kulud.

"Seetõttu peame neist kaotustest endiselt rääkima, peame meeles pidama, tõde otsima ja kahjutasu nõudma," ütles Morawiecki.

Premier Polski Mateusz Morawiecki
© Sputnik / Alexey Vitvitsky
Poola peaminister Mateusz Morawiecki

Sama avalduse tegi ka Poola president Andrzej Duda, kelle sõnul on reparatsioonide küsimus endiselt lahtine. Intervjuus saksa väljaandele Bild ütles ta, et parlamendikomisjon peaks lähiajal vastavasisulise raporti koostamise tööga lõpule jõudma. 

Президент Польши Анджэй Дуда
© AP Photo / Czarek Sokolowski
Poola president Andrzej Duda

Sputnik Eesti juba kirjutas, et selle aasta mais ütles Poola sõjahüvitiste parlamendigrupi juht Arkadiusz Mularczyk, et Saksamaa hüvitise suurus Teise maailmasõja ajal riigile tekitatud kahju eest ületab triljonit dollarit.

Juuli lõpus teatas Saksamaa välisminister Heiko Maas, et Berliin loeb heastamiste küsimuse lõplikult suletuks. Saksamaa valitsus on korduvalt teatanud, et ei kavatse Poolale hüvitisi maksta, kuna riik neist ise 1953. aastal keeldus.

Mida Venemaal asjast arvatakse

Kommenteerides Poola süüdistusi Venemaa vastu, tuletas Venemaa välisministeeriumi diplomaatilise akadeemia professor Lev Klepatski meelde, et otsus NSV Liidu ja Poola reparatsioonidest keelduda oli ühine.

"Otsus tehti ühiselt, mitte pooled eraldi ei otsustanud nende maksete sissenõudmist või neist loobumist. Selle teema tõstatamine nüüd on minu arvates lihtsalt mõttetu — siis mängisid rolli muud tegurid ja kaalutlused, neid on praegu võimatu ümber vaadata, kuna toonaseid lepingute osapooli enam ei eksisteeri. Jah, Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane, kuid see ei tähenda, et ta peaks selle teema oma suhetes Saksamaa Liitvabariigiga uuesti läbi vaatama," ütles Lev Klepatski raadiole Sputnik

Diplomaadi sõnul tõstatab Poola nüüd pidevalt reparatsioonide küsimust. "See on nende pikaajaline mäng. Näib, et neil pole enam midagi muud huvitavat peale ajaloo revideerimise. Pealegi üritatakse muudatusi teha alati Poola kasuks.

Клепацкий

See puudutab ka revanšistlikku suhtumist riigi rolli puhtakspesemisel II maailmasõja puhkemise ümber – las nad õige uurivad oma dokumente aastatest 1934–1940, mil nad üritasid Nõukogude Liidu ründamiseks Saksamaaga sõjalist liitu moodustada, osalesid Tšehhi tükeldamises ja väidavad nüüd vastupidist, tõstatades käigu pealt veel ka reparatsioonide teemat. Minu arvates on see lootusetu juhtum, kuid poliitiliselt elustab seda alati Poola," ütles Klepatski.

Член комитета Государственной Думы РФ по международным делам Владимир Железняк
© Sputnik / Александр Натрускин
Riigiduuma välisasjade komisjoni liige Vladimir Železnjak

"Kahjuks on Poola võimude patoloogiliseks traditsiooniks saanud meie riigi süüdistamine oma probleemides, tegelikkuse moonutamine ja ajaloo ümberkirjutamine, selliselt, et see sobiks Poola praegusele poliitilisele konjunktuurile," selgitas Železnjak RIA Novostile.

Poliitiku sõnul on Saksamaa Euroopa Liidu võtmesponsor, kelle eelarvest Poola pidevalt toetusi saab (ca 10 miljardit eurot aastas – Toim.). 

"On ilmselge, et Varssavi tõstatatud Saksamaa reparatsioonide küsimus on poliitilise, mitte juriidilise ega majandusliku taustaga," lisas asetäitja.

1945. aastal jõuti Potsdami konverentsil kokkuleppele, mille kohaselt sai Poola reputatsioone NSV Liidu osast, mida tasuti Saksamaa idatsoonist. Maksed lõpetati NSVL ja Poola Rahvavabariigi ühisel kokkuleppel alates 1954. aastast.

Lugege lisaks:

66
Tagid:
Teine maailmasõda, reparatsioon, Adolf Hitler, NSV Liit, Saksamaa, Poola
Teema:
80 aastat II maailmasõja algusest - poolakate veider aastapäev (9)
Samal teemal
Politoloog Trumpi visiidi ärajätmisest: Poola sai ninanipsu
Ajaloo ümberkirjutamine, Poola variant, kõik müügiks
Venemaata, kuid Saksamaaga: Poola viis Teise maailmasõja algust tähistada
Poolakad tahtsid sakslastelt raha saada - Berliin maksma ei hakka
Ukrainas loodi koonduslaagrimäng - poolakad süüdistavad Moskvat
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde