Eesti president Kersti Kaljulaid

Riigiduuma hindas Eesti presidendi avaldust "sõja lõpu" kohta

189
(Uuendatud 12:42 02.09.2019)
Venemaa Riigiduuma sõnul on Kersti Kaljulaidi sõnad Teise maailmasõja lõpu ja Vene vägede Eestist väljaviimise vahelisest seosest sobimatud. Presidendil soovitati nimetada vähemalt üks suurem lahing, milles Eesti Vabariigi armee osales.

TALLINN, 2. september — Sputnik. Kersti Kaljulaidi avaldus, et Teine maailmasõda lõppes mitte 1945., vaid 1994. aastal Venemaa vägede väljaviimisega Eesti territooriumilt on kohatu, ütles Venemaa Riigiduuma kaitsmiskomisjoni aseesimees Aleksander Šerin Kaliulaidi avaldust kommenteerides RIA Novostile

Lisaks kutsus Šerin Eesti presidenti üles nimetama vähemalt ühe Teise maailmasõja suurema lahingu, milles osales Eesti armee. Šerin rõhutas, et Eesti juhi sellised avaldused on kohatud.

Viimased Vene sõjaväeüksused lahkusid Eestist 31. augustil 1994. Sellele eelnes sama aasta 26. juulil Moskvas Venemaa relvajõudude Eestist väljaviimise lepingu allkirjastamine, mille andsid Venemaa president Boriss Jeltsin ja Eesti president Lennart Meri. 2004. aastal liitus Eesti NATO sõjalise blokiga ja nüüd asuvad seal püsivalt välisriikide väeüksused.

Kaljulaidi kõne Varssavis

Varssavis 1. septembril toimunud Teise maailmasõja puhkemise aastapäeva tähistamise tseremoonial avaldas Kaliulaid Teise maailmasõja uue lõpukuupäeva. 

Президент Эстонии Керсти Кальюлайд на церемонии по случаю годовщины начала Второй мировой войны в Варшаве
© Фото : VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
Kersti Kaljulaid Varssavis Teise maailmasõja puhkemise aastepäevaüritusel.

Kaljulaid oli nende 17 Euroopa riigi riigipea ja valitsusjuhi seas, kelle ametlik Varssavi üritusele kutsus. Venemaad tseremooniale ei kutsutud ning Valgevene ja Armeenia juhid keeldusid Varssavisse sõitmast. Oma kavandatud Poola visiidi tühistas ka USA president Donald Trump, viidates Ameerika siseprobleemidele, samuti Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel. Varssavis polnud ka Ühendkuningriigi kõrgema juhtkonna esindajat.

Sputnik Eesti on juba teatanud Venemaa välisministeeriumi avaldusest Teise maailmasõja puhkemise aastapäeva puhul, mille kohaselt Nõukogude Liit päästis Euroopa demokraatia hävingust. 

Venemaa välisministeerium märkis lisaks, et mõned riigid üritavad sõja põhjuseid ja tulemusi ümber hinnata ning süüdistada võrdselt nii Hitleri Saksamaad kui ka NSV Liitu, heites seeläbi varju tänasele Venemaale.

"Seepärast on oluline tugineda konkreetsetele faktidele ja dokumentidele, mis iseloomustavad sõjaeelse olukorra keerukust ja paljastavad tõelised põhjuse-tagajärje seosed, mis viisid maailma traagilise kataklüsmini," teatas Venemaa välisministeerium sotsiaalvõrgustikus VKontakte.

Lugege lisaks:

189
Tagid:
Välisministeerium, Venemaa, Teine maailmasõda, eesti, Kaljulaid, president, Varssavi
Samal teemal
Justiitsminister autasustas Vene vägede lahkumise aastapäeval Hitleri käsilasi
Augustiputš oli esimene signaal Nõukogude armee Eestist lahkumisest
Muinaslugu: kuidas Vene väed tegelikult Baltimaadest lahkusid
Nõukogude vägede Afganistanist lahkumise aastapäev Sputnik Eesti pressikeskuses
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde