Valitsuse toetuspikett

Kuni Jüri Ratast saalis kukutada üritati, kaitsti teda Lossiplatsil piketiga

116
(Uuendatud 12:09 04.09.2019)
Kuni opositsioonierakonnad valmistusid Riigikogu seinte vahel peaminister Jüri Ratasele umbusaldust avaldama, väljendasid tema poolehoidjad Lossiplatsil opositsiooni ettevõtmisele vastuseisu.

TALLINN, 30. august — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Reede, 30. augusti hommikul kell 9, tund aega enne Riigikogu erakorralist istungit, kus opositsioon kavatses peaministrile umbusaldust avaldada, kogunes Riigikogu hoone ees pikett Eesti praeguse valitsuse ja selle juhi Jüri Ratase toetuseks.

Parim kaitse on rünnak

Toetusmeeleavaldusele olid rahvast agarasti kohale kutsunud kaks valitsuserakonda* — Keskerakond, mille esimeheks Jüri Ratas teatavasti on, ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Rahvuskonservatiivid nimetasid oma üleskutses Reformierakonna ettevõtmisi "alatuks võimupöördekatseks". 

Rahvuskonservatiivid leiavad, et Ratase juhitava valitsuse ministrid ei pelga astuda rahva hüvanguks julgeid samme, milleks on näiteks aktsiiside alandamine, pensionireform ja erakorraline pensionitõus. Umbusaldushääletuse välja kuulutanud erakonnad aga hindavad kujunenud olukorda risti vastupidiselt. Opositsiooni arvates ei ole Ratas suutnud moodustada valitsust, mis töötaks Eesti edasiviimise nimel.

"Selle asemel on Eestil valitsus, mis alates ametisse astumisest on rünnanud erinevaid ühiskonnagruppe ja lõhkunud ühiskonna sidusust. Meil on valitsus, mis kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet ja mille ebakompetentsed ministrid ületavad oma võimupiire ega pea õigusriiki millekski. Meil on valitsus, mis vaatamata majanduskasvule on teinud ja on tegemas kulutusi tuleviku arvelt," seisab umbusaldushääletuse põhjenduses.

Kuidas meeleavaldus kulges

Kokkutulnud piketeerijate seas oli rohkesti eakaid, aga ka valitsuserakondade, põhiliselt Keskerakonna poliitikuid. Noored oli esindatud EKRE noorsootiiva Sinine Äratus liikmete näol.

Пикет членов партии EKRE
© Sputnik / Вадим Анцупов
EKRE liikmete pikett

Oma toetust praegusele valitsusele tulid avaldama Urmas Espenberg ja Peeter Ernits EKRE-st, kuulus sumomaadleja Baruto (Kaido Höövelson), Jaanus Karilaid, Aadu Must, Mihhail Korb, Enn Eesmaa, Viktor Vassiljev, Aleksei Semjonov, Erki Savisaar ja paljud teised tuntud keskerakondlased. Kohale oli tulnud ka raudteelaste ametiühingu juht Oleg Tšubarov. 

Пикет в поддержку правительства Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pikett Eesti valitsuse toetuseks

Piketeerijad hoidsid käes nii trükitud kui ka käsitsi joonistatud plakateid hüüdlausetega valitseva koalitsiooni toetuseks. Aeg-ajalt hüüdsid kokkutulnud üksmeelselt ja valjusti: "Jüri Ratas peab jätkama!" 

Участник пикета
© Sputnik / Вадим Анцупов
Piketis osaleja
Üks piketis osaleja nimetas Sputnik Eestile antud kommentaaris Jüri Ratase valitsust kõige demokraatlikumaks viimase 28 aasta vältel alates Eesti iseseisvuse taastamisest. See on tema arvates seotud EKRE kuulumisega valitsusse.

 

Teine EKRE liige Toivo Tasa iseloomustas piketeerijate meelsust parafraasiga mässuliste juhi kuulsast kõnest Eesti kultusfilmis "Viimne reliikvia": "Meie usk on vabadus ja demokraatia!"

Тойво Таса
Toivo Tasa

Meeleavaldaja Martin ütles, et tema on praeguse koalitsiooniga igati rahul. Tema sõnul on valitsus mõne kuuga teinud konkreetsed positiivseid sammud – on alandatud alkoholiaktsiisi, alustatud pensionireformi. Keskerakondlaste liit rahvuskonservatiividega Martinit ei häiri. "Mõlemad Helmed on ministriametis muutunud märksa tasakaalukamaks, rahulikumaks, nende kõnepruuk on muutunud," väitis ta. 

Участник пикета Мартин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Piketis osaleja Martin

Endine Lasnamäe linnaosavanem ning nüüdne Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Maria Jufereva-Skuratovski esitas oma argumendid Jüri Ratase toetuseks eesti keele kõrval ka vene keeles. 

Пикет в поддержку правительства Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Maria Jufereva-Skuratovski

Kokkutulnute ees sõna võtnud rahandusminister ning EKRE aseesimees Martin Helme võrdles Ratase umbusaldushääletuse päeva Stalingradi lahinguga ja väitis, et just sellest päevast algab rahvuskonservatiivide võidumarss. 

Мартин Хельме
© Sputnik / Вадим Анцупов
Martin Helme

Piketeerijate juurde välja tulnud peaminister Jüri Ratas tänas kokkutulnuid toetuse eest ja ütles, et mistahes sõna, mistahes mõtet valitsuses välja öeldes mõtleb ta teda toetavate inimeste nägudele. 

Премьер-министр Эстонии Юри Ратас
© Sputnik / Вадим Анцупов
Peaminister Jüri Ratas

Kell 10 läksid parlamendisaadikud ja ministrid Riigikogu erakorralisele istungile, kus Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid pidid avaldama umbusaldust Jüri Ratasele. Lossiplatsile umbusalduse tulemusi ootama jäänud meeleavaldajaid aga ootas ees kontsert.

Umbusaldushääletuse ajendiks sai Vaheri kaasus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et opositsiooni umbusaldusavalduse ajendiks sai konflikt siseminister Martin Helme ja Politsei- ja Piirivalveameti juhi Elmar Vaheri vahel. 

Гендиректор Департамента полиции и погранохраны Эстонии Эльмар Вахер
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher

Eesti peaminister Jüri Ratas lahendas vastasseisu vaenupoolte lepitamisega ning Helme ja Vaher teatasid, et siseministeeriumi ees seisvate ühiste ülesannete täitmise nimel jätkatakse koostööd. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid nõudsid aga jätkuvalt ultimatiivselt Rataselt Helme väljaheitmist valitsusess, ähvardades vastasel korral umbusaldusavaldusega.

Valitsuskoalitsioonil on Riigikogu 101 mandaadist 56 mandaati – Keskerakonnal 25, Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) 19 ja erakonnal Isamaa 12 saadikukohta. Opositsiooni moodustaval Reformierakonnal on 34 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 10 - ühtekokku 44 mandaati.

Et umbusaldushääletus läbiminekuks on tarvis 51 poolthäält. Reformierakondlaste sõnul lubasid umbusalduse poolt hääletada kõik Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikud ning sõltumatu Raimond Kaljulaid.

Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust, kuna selle poolt hääletas 40, vastu oli 55 saadikut, seisab Riigikogu kodulehel. 

* Eesti uue valitsuse moodustasid 2019. aasta aprilli algul Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja erakond Isamaa. Kolmikliit pälvis nimelühendi EKREIKE (EKRE + Isamaa + Keskerakond).

Lugege lisaks:

116
Tagid:
toetus, pikett, umbusaldus, Jüri Ratas, peaminister, Riigikogu, eesti
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Keskerakond, EKRE ning Isamaa volikogud kinnitasid koalitsioonileppe
Politoloogid seletavad, mis on lahti Keskerakonnale "venelaste" antud reitinguga
Helme või Reinsalu – kumb Venemaale suurema käki keerab
Peaminister: Helme ja Vaher räägivad oma suhted selgeks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde