Molotov ja Ribbentrop pärast pakti allkirjastamist

Läti ja Eesti viis Nõukogude Liidu koosseisu Leedu avantüristlik poliitika

303
(Uuendatud 08:25 25.08.2019)
Läti ja Eesti Nõukogude Liidu koosseisu astumise põhjuseks oli Leedu juhtkonna topeltmäng - NSV Liidu ja Saksamaa vastastikuse abistamise lepingu sõlmimise järel arutleti seal võimaluse üle muuta Leedu Saksamaa protektoraadiks.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Aleksei Stefanov. Sellisele järeldusele jõudsid Venemaa ajaloolased, kes koostasid dokumentide kogumiku "Pealesunnitud liit. Nõukogude ja Baltimaade suhted ning rahvusvaheline kriis aastatel 1939–1940" (v.k. "Вынужденный альянс. Советско-балтийские отношения и международный кризис 1939-1940" - toim).

Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise mittekallaletungilepingu, mida tuntakse enamasti Molotovi-Ribbentropi paktina, allkirjastamise 80. aastapäeva puhul tutvustas rühm Venemaa ajaloolasi meediaagentuuris Rossia Segodnja dokumentide kogumikku "Pealesunnitud liit. Nõukogude ja Baltimaade suhted ja rahvusvaheline kriis aastatel 1939–1940".

Ootamatu leid

Kogumik on ainulaadne selle poolest, et selles pole ainsatki Venemaa arhiividest pärit dokumenti, märkis kogumiku üks autoreid, sihtasutuse Ajalooline Mälu direktor Aleksandr Djukov. Läti luureteenistuse aruannetelt, NSV Liidus asunud Läti diplomaatilise korpuse töötajate aruannetelt ja muudelt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidelt eemaldas  Läti välisministeerium mõne aja eest salastusmärke ja need jäid Läti Riiklikus ajalooarhiivis juhuslikult silma Läti publitsist ja Seimi saadik Nikolai Kabanovile, tänu kellele see kogumik ilmuski. On tähelepanuväärne, et Lätis pole neid dokumente kunagi avaldatud.

Dokumendid kajastavad tolleaegseid hoiakuid ja näitavad pisut teistsugust poliitilist pilti sõjaeelsest Baltikumist kui see, mida esitletakse Baltimaade ametlikus ajaloos praegu.

Iga riik otsustas iseseisvalt

"Pärast Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungilepingu sõlmimist huvitas Moskvas viibivat diplomaatilist korpust küsimus, kas selle lepinguga kaasnesid ka mingid salajased kokkulepped? Objektiivset teavet selle kohta sai vaid üks saatkond – Ameerika Ühendriikide oma - tänu Moskvas resideerinud Saksamaa diplomaadile.

Seda teavet jagas Ameerika saadik oma ametivendadele teistest riikidest, eeskätt Läti suursaadikuga. Sellele vaatamata ringles rohkesti kuuldusi salalepete sisu kohta, millest Moskva ja Berliin vaikisid. Selles kuulujuttude segadikus ei suutnud Läti välisministeerium selgust saada," arvab Sergei Žuravljov. 

Сергей Журавлев, 21 августа 2019 года
© Sputnik / Dmitry Dubinsky
Sergei Žuravljov

Lätis ei tahetud uskuda, et salalepingus käib jutt kolmest Balti riigist, olgugi et mõne aja pärast õnnestus eestlastel seda teavet kinnitada.

"Erinevalt Läti välisministeeriumist oli Eesti välisministeeriumil toimuvast selge ettekujutus. Minu arusaamist pidi lõppes asi sellega, et Eesti hakkas ettevaatlikult, omal algatusel Moskvaga kontakti otsima, et sõlmida leping, mida hiljem nimetati vastastikuse abistamise lepinguks ja mis 1939. aasta septembri lõpul tõepoolest sõlmitigi," selgitas Žuravljov.

Põhjus, miks kõik kolm Balti riiki üritasid välja selgitada, kas Molotovi-Ribbentropi paktil oli ka salaprotokoll ja mida see puudutas, oli sihtasutuse Ajalooline Mälu uurimisprogrammide juhi Vladimir Simindei sõnul lihtne:

"Tol ajal käisid peaaegu kõikide dokumentidega kaasas lisaprotokollid. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil, kuid Läti ja Eesti olid juba varem, 1939. aasta juunis sõlminud samalaadse sõpruslepingu Saksamaaga – ja ka nendele olid lisatud salaprotokollid," sõnas Simindei.

Nende lepingutega kohustusid Läti ja Eesti "Saksamaa nõusolekul ja Saksamaa poolega kooskõlastatult rakendama Nõukogude Venemaa suhtes kõiki hädavajalikke sõjalisi julgeolekumeetmeid". Ühtlasi tunnistasid nad ainult Nõukogude Venemaalt lähtuva kallaletungi ohtu ja "olid nõus kaitsejõudude paigutusega". Saksamaa lubas " osutada neile abi määral, milleks nad ise võimelised ei ole". 

"Teisisõnu, süüdistused, mida NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat esitas Eesti, Läti ja Leedu valitsustele sõjalise ja poliitilise koostöö asjus Saksamaaga, olid suuresti õigustatud. 

Kummalisel kombel tuletas just neil päevil üks Eesti poliitika patriarh - Siim Kallas, esimese Eesti Vabariigi poliitilise politsei endise juhi tütrepoeg, meile meelde, et Soome ja Eesti suurtükivägi kattis kindlalt Balti laevastiku sisse- ja väljapääsu (Soome lahest – toim.) ning tagas vajadusel kaljukindlalt selle hävitamise," märkis Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš.

Läti ja Eesti osutusid Leedu poliitika ohvriteks

Nikolai Meževitš on veendunud, et Soome Talvesõja näitel oleksid Eesti, Läti ja Leedu relvajõud suutnud 1939–1940. aastatel ühiste jõududega Punaarmeele vastu seista. 

Николай Межевич
© Sputnik / Dmitry Dubinsky
Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš

"Aga võib-olla polnud neil sellist enesekindlust ega sellist soovi oma riikluse kaitsmiseks, mida me nägime Helsingi puhul?" küsis spetsialist.

Raamatu autorid on veendunud, et Nõukogude Liidu juhtkonnal ei olnudki plaane kolme Balti vabariigi liitumiseks NSV Liiduga. Kreml võttis Balti riikidega sõlmitud vastastikuse abistamise lepinguid täiesti tõsiselt, kuid kõik muutus pärast Saksamaa kiireid edusamme Läänerindel ja Prantsusmaa lüüasaamist.

Kreml sai teada Leedu juhtkonna Leedu kavatsusest kehtestada riigis Saksamaa protektoraat. "See rikkus NSV Liidu seisukohalt status quo'd," sedastas Meževitš. Pärast seda langetas Moskva kiiresti otsuse "olukorda kindlustada ja tuua Balti riikidesse lisaväed".

"Sellel poleks olnud mingit mõtet, kui oleks plaanitud Leedu liitumist. Samal ajal, juba paar päeva pärast poliitbüroo otsust Leedu kohta kutsus Molotov enda juurde Leedu suursaadiku ja avaldas Leedule ultimaatumiga survet. Minu meelest langesid Läti ja Eesti teiste sooritatud tegude ohvriteks.

Venemaa ajaloolased tõdesid, et kui poleks olnud Leedu presidendi Antanas Smetona avantüristlikke samme, mida Leedu ministrid ega armee hiljem ei toetanud, oleks kõik võinud lõppeda hoopis teisiti.

Tõenäoliselt oleksid Läti, Leedu ja Eesti lõpuks liitunud Varssavi paktiga, kuid jäänud suveräänseteks ja iseseisvateks. Teatavasti ei tunne aga ajalugu tingivat kõneviisi.

Lugege lisaks:

303
Tagid:
Molotov-Ribbentropi pakt, NSVL, Saksamaa, Leedu, Läti, Eesti
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
Samal teemal
Kui kõnelevad arhiivid: Balti riigid mahitavad natsikurjategijaid
Ostan-müün Teise maailmasõja ajalugu – nüüd ka Poola kombel
Müncheni sobing: millest sai alguse Teine maailmasõda
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde