Vladimir Putin ja Sauli Niinistö Helsingi kohtumisel

Äsja lõppes Vladimir Putini ja Sauli Niinistö pressikonverents

68
(Uuendatud 19:37 21.08.2019)
Äsja lõppes Helsinkis tippkohtumise käigus korraldatud pressikonverents, kus osapooled rääkisid lühidalt erinevatel teemadel ning vastasid ajakirjanike küsimustele.

TALLINN, 21. august — Sputnik. Soome president Sauli Niinistöt, kes pressikonverentsi avas. rõõmustasid keskkonna-teemalised teemad, näiteks Läänemerd puudutav, vahendas meile Sputnik International.

Soome on valmis pakkuma laiema koostöö tarvis oma diplomaatilisi kanaleid – kaasa arvatud Kiievi külastamine Niinistö poolt paari nädala pärast, et arutada seal Helsingis räägitut. 

Vladimir Putin keskendus rohkem majanduskoostööle, tänades Soomet panuse eest Nord Stream 2 ehitusel – Soome lõik on juba valmis.

Ta mainis ka koostööd põhjamaade formaadis, samuti mõlema poole konkreetsete uurimisasutuste ja kõrgkoolide vahel. Soomes käis aasta jooksul 5 miljonit venelast, Venemaal aga 3 miljonit soomlast.

Rahvusvahelistest küsimustest räägiti koostööst Euroopaga, Euroopa Nõukoguga, milles Soome samuti õla alla pani.

Putin puudutas ka julgeolekuküsimusi Läänemerel ja Ukrainas.

Peale pressikonverentsi läbirääkimised jätkuvad .

Pressiesindajad esitasid tavapäraselt mõningaid küsimusi.

Inimõiguste rikkumistest Moskvas sanktsioneerimata meeleavalduste käigus. Plaanidest aastaks 2024 ja Euroopa Nõukogusse tagasipöördumisse.

Venemaa austab kodanike õigusi. Protestid ei toimu vaid Moskvas, vaid kogu maailmas ja ka Euroopas. Euroopas toimunud analoogsed protestid on olnud oluliselt mastaapsemad ja osavõtjate jaoks tunduvalt karmimate tagajärgedega. Paljud on surma saanud, tuhanded vigastada.

Moskvas midagi niisugust ei toimunud. Pahameel tekkis kohalike valimiste protseduuri rikkumise tõkestamise üle. Paljude kandidaatide kogutud allkirjad kuulusid ammu surnud inimestele – tegu oli võltsingutega. Õiguste nõudmiseks on seaduslikud viisid – kohtu kaudu näiteks. Üks kandidaatidest kasutas seda ja saigi kohtult loa valimistel osaleda.

Protestiaktsioonid, mis toimusid vastavalt seadusele, ei toonud probleeme kaasa. Ebaseaduslikud aga said korravalvurite poolt tõkestatud, täpselt nagu Euroopaski, vastavalt olukorrale kas administratiiv- või kriminaalkorras.

Rääkida minu plaanidest 2024. aastaks on veel vara.

Euroopa Nõukogusse tagasipöördumine ei ole meile eesmärk omaette. Kui meid sinna ei oodata, siis me sinna ei trügi. Kuid ilma meie osaluseta ei ole ka meie kodanikel Euroopa Inimõiguste kohtusse asja. See pole kuigi mõistlik plaanides Euroopa "laiendamist" Lissabonist Vladivostokini.

USA testis keskmaaraketti. Kas te arutate küsimust, mis teha, kui USA soovib neid Euroopasse paigutada – on ju Soome eesistuja rollis?

Niinistö: Minule teadaolevalt ütlesid ameeriklased, et ei paiguta selliseid rakette Euroopasse. Kahju, et INF leping enam ei kehti ja et taas Euroopa seeläbi enim kannatab. Seepärast on väga tähtis alustada uusi läbirääkimisi.

Putin: Oleme mõistagi pettunud. See on oht kogu maailma turvalisusele. Lepingust väljumise ja katsetuse vahel oli nii lühike paus, et võib eeldada, et töid alustati juba ammu. Ma ei oska öelda, kas nad paigutavad rakette Euroopasse või mitte. Ütlesin ka eile Prantsusmaal, et meiegi alustame uute relvade arendamist, kuid ei paigalda neid ühtegi maailmajakku enne Ameerikat.

Seni pole me kuulnud vastust ei ameeriklastelt ega isegi mitte eurooplastelt. Uus rakett põhineb Tomahawkil. Neid saab välja lasta Rumeenias olevaist ja Poolasse paigaldatavaist stardiseadmeist MK-41. Uute rakettide teelesaatmiseks on seadmeil vaja vaid tarkvarauuendust. Me ei ole veendunud, et USA Euroopat sellisest uuendusest isegi informeerima vaevuks.

Me rakendame vastumeetmeid, et uus oht enda jaoks neutraliseerida. Venemaa turvalisus saab igal juhul tagatud.

Venemaa on suurriik. Arhangelsk on meist 400 km kaugusel. Seal juhtuv õnnetus võib meidki mõjutada, oleme selle üle mures. Mis Severodvinksis juhtus? Kas võime olla kindlad, et sellised juhtumid Soomet ei ohusta?

Ma juba rääkisin sellest, me ei püüa toimunut varjata. Tegu oli tulevikurelvade katsetamisega. Inimesed hukkusid. Ameeriklased testivad oma relvi, ka meie peame seda tegema. Kõik keskkonnanäitajad on normide piires. Kiirgustaseme olulist tõusu naaberriikide juures ei toimunud.

See oli tragöödia. Asjaga tegeletakse. Sõjandusvaldkonnas jääb arusaadavalt mõndagi saladusse, kuid infovahetuse parandamise küsimusega olen päri.

Nord Stream 2 Soomes on valmis. Rünnakud aga jätkuvad. Kas projekt võib katki jääda?

See sõltub valdavalt meie Euroopa partnereist. Ameeriklased on eurooplasi veennud oma sõjatööstusest loobuma. Kusjuures edukalt. Kui Euroopa nõustub lisaks ka kallimat USA gaasi ostma, tekib vajadus oma tööstustoodangut subsideerida, et see konkurentsivõimeliseks jääks. Kui Euroopa seda soovib, on see teie õigus.

Aga isegi sellisel juhul ei jätku teile Ameerika eksportgaasist. Arvan, et projekt viiakse lõpule.

Aitäh!

Lugege lisaks:

68
Tagid:
president, Soome, Venemaa, Sauli Niinistö, Vladimir Putin, Helsinki
Samal teemal
Soome president: Venemaa on kui kasakas, tuleb lihtsalt hoolikamalt oma asju valvata
Soome president ei taha olla Eesti ja Venemaa vahendaja
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde