Vladimir Putin ja Emmanuel Macron G20 kohtumisel Osakas

Mida ootavad eksperdid Putini visiidilt Lõuna-Prantsusmaale

50
(Uuendatud 17:49 19.08.2019)
Tuumalepe Iraaniga, tankerite ohutu läbipääs Hormuzi väinas ja olukord Süürias on Venemaa ja Prantsusmaa presidentide läbirääkimiste teemade mittetäielik loetelu.

TALLINN, 19. august — Sputnik. Esmaspäeval, 19. augustil toimus Venemaa presidendi Vladimir Putini töövisiit Prantsusmaale, teatatakse presidendi administratsiooni ametlikul võrgulehel, kus märgitakse, et visiit toimub Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel.

Форт Брегансон
© AFP 2019 / GERARD JULIEN
Fort Breganson

Presidentide kohtumine toimub Macroni Prantsusmaa lõunaosas asuvas ametlikus residentsis Fort Bregancon. Arutluse alla tulevate teemade hulgas on Vene-Prantsuse suhete olukord ja väljavaated poliitika, kaubanduse, majanduse, kultuuri ja humanitaarvaldkonnas, samuti arvamuste vahetus pakilistel rahvusvahelistel ja piirkondlikel teemadel.

Prantsusmaa endine suursaadik Venemaal Claude Blanchmason ütles RIA Novostile, et kahepoolse kohtumise peateemaks saab Iraani tuumalepe, samuti laevandusohutus Hormuzi väinas.

Клод Бланшмэзон
© AFP 2019 / PHILIPPE DESMAZES
Claude Blanchmason

Muude teemade hulgas, mida Putin ja Macron võivad puudutada, nimetas endine suursaadik Minski leppeid, Brexiti väljavaateid ning olukorda Moskva kohalikel valimistel. Riigipead võivad arvamusi vahetada ka Süüria Araabia Vabariigi rahumeelse reguleerimise ja olukorra kohta Idlibis, tunnistas Blanchmason.

Kohtumine on tähtsam Macronile

Macronile on kohtumist Putiniga vaja oma positsioonide tugevdamiseks nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, ütles RIA Novostile Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa instituudi riigiuuringute osakonna juhtivteadur Jekaterina Narotšnitskaja.

Eksperdi arvates mõistab Prantsusmaa liider, et rahvusvaheliste probleemide käsitlemisel ei saa mööda vaadata Venemaa positsioonist ning Macron soovib saada vahendajaks Venemaa ja Lääne vahel, "et rõhutada Prantsusmaa rolli maailmadiplomaatias".

Samal seisukohal on ka J. M. Primakovi nimelise Rahvusvahelise majanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi Euroopa poliitikauuringute osakonna vanemteadur Pavel Timofejev. Ta tuletas meelde, et presidendivalimistel pooldasid kõik Macroni vastased suhete parandamist Venemaaga ja see suunab Prantsusmaa riigipead pragmaatilise dialoogi suunas.

Venemaa strateegiliste uuringute instituudi ekspert Nadežda Uzunova rõhutas omakorda, et Moskva ja Pariisi suhete halvenemine ei olnud seotud riikidevaheliste probleemidega, vaid selle põhjuseks oli Prantsusmaa välispoliitiliste prioriteetide nihkumine. Prantsusmaa Viienda vabariigi ja USA suhete praeguse keerulise seisu kontekstis näib kontaktide tihendamine Venemaaga loogiline, järeldas politoloog.

Sputnik Eesti on juba teatanud, et kolmapäeval, 21. augustil lendab president Vladimir Putin Helsingisse, kus tal on kavas kohtumine Soome presidendi Sauli Niinistöga. Aleksandri Instituudi professori Markku Kivineni sõnul "Ukraina küsimust" riigipead ei puuduta.

Hoopis tõenäolisem on arutelu kahepoolseid majandussuhteid negatiivselt mõjutavate Venemaa suhtes rakendatavate ELi sanktsioonide ja Moskva vastumeetmete teemal.

Lugege ka:

50
Tagid:
tippkohtumine, Emmanuel Macron, Prantsusmaa, presidendid, Vladimir Putin, Venemaa
Samal teemal
Jälle tänavarahutused: Prantsusmaa linnades toimus "kollaste vestide" meeleavaldus
Venemaa kaitseb Sputnikut Prantsusmaa ametivõimude rünnakute eest OSCE abil
Macron: Balti riikide kuulumine Schengeni tsooni on viga, mis tuleb parandada
The Economist: Macron püüab kriitikuid kinni maksta
President Macron pöördus Euroopa rahvaste poole, aga teda ei võetud eriti kuulda
Rindeteateid kaubandussõjast: Prantsusmaa põllumajandusromantika on USA-le võõras
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde