Gruusia lipud

Thbilisis nimetati Gruusia väljaastumist SRÜst suureks veaks

98
(Uuendatud 17:42 18.08.2019)
Pärast kümmet aastat on Gruusia poliitikutele saanud järjest selgemaks, et otsus rebida katki sidemed suurima poliitilis-majandusliku liiduga endise NSV Liidu territooriumil oli viga.

TALLINN, 18. august — Sputnik. Gruusia on teinud tõsise vea ega ole saanud mingit kasu sellest, et ta astus kümme aastat tagasi ühepoolselt välja Sõltumatute Riikide Ühendusest (SRÜ), teatas tuntud Gruusia poliitik, endine parlamendi spiiker ja praegune Erakonna Demokraatlik Liikumine — Ühtne Gruusia liider Nino Burdžanadze kommenteerides RIA Novostile kümne aasta taguseid sündmusi. 

Лидер партии Демократическое движение Нино Бурджанадзе
© Sputnik /
Erakonna Demokraatlik Liikumine — Ühtne Gruusia liider Nino Burdžanadze

Tema sõnul on SRÜ jäänud läbirääkimisprotsessi tõhusaks areeniks, kus on võimalik kohtuda kolleegidega Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest.

"Mulle tundub, et meil oleks tulnud teha vastupidi: kasutada maksimaalselt ära SRÜ ruum, et tuua kuulavale kõik probleemid, mis meile muret teevad, ja otsida SRÜ liidritelt toetust ja mõistmist," lisas poliitik.

Venemaa endine president Boriss Jeltsin
© Sputnik / Сергей Гунеев

Gruusia lahkus Sõltumatute Riikide Ühendusest ametlikult 18. augustil 2009 väljendades sel moel protesti Venemaa tegevuse vastu 2008. aasta augustis. 

Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) on rahvusvaheline organisatsioon, mis on kutsutud ja seatud reguleerima koostöösuhteid riikide vahel, mis on varem kuulunud NSV Liidu koosseisu (peale Balti riikide). SRÜ ei ole riigiülene moodustis, vaid toimib vabatahtlikkuse alusel.

SRÜ asutasid Venemaa, Valgevene ja Ukraina riigipead allkirjastades 8. detsembril 1991 Belovežjes Viskuli residentsis Sõltumatute Riikide Ühenduse asutamislepped, mida tuntakse Belovežje lepetena.

Euroopa diagnoos Nõukogude-järgsetele riikidele >>

Organisatsiooni raames toimuvad selle liikmesriikide riigipeade iga-aastased kohtumised, SRÜ parlamentidevahelise assamblee istungid ning ühisüritused poliitika, majanduse, kultuuri ja spordi alal. SRÜ vaatlejaliikme staatus on Afganistanil ja Mongoolial.

98
Tagid:
Belovežje ürgmets, väljaastumine, SRÜ, Gruusia
Samal teemal
Arvamus: Georgias on nõudlus suhete normaliseerimiseks Venemaaga
Olgu neetud see sõda: Tshinvalis toimus Gruusia agressiooni aastapäeva mälestusaktsioon
Hääldussõda: Porošenko soovitas Gruusia ümber nimetada
Analüütikud: Ukraina, Moldova ja Gruusia juhtkond tuleks välja vahetada
Gruusia arvas end häbistatuks ja päästis valla tänavarahutused – süüdi on muidugi Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde