Peaminister Jüri Ratas

Peaminister: Vaheri tagandamiskatse oli täiesti lubamatu

85
(Uuendatud 08:05 17.08.2019)
Peaminister Jüri Ratas kohtus reede õhtul siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helmega, et "arutada neljapäeval peaministri ning valitsusega kooskõlastamata astutud samme Politsei- ja Piirivalveameti juhi ametist vabastamiseks".

TALLINN, 16. august — Sputnik. Ratase hinnangul on väga üheselt selge, et see tegu oli täiesti lubamatu ning säärased algatused ei tohi korduda. Ainult sellisel juhul on valitsuse edasine koostöö võimalik, kirjutas peaminister Jüri Ratas sotsiaalmeedias

"Praeguseks on kindel, et Siseministeerium ei ole algatanud ega plaani enam ka alustada PPA juhi Elmar Vaheri osas distsiplinaarjuurdlust. Samuti tõdesid nii siseminister kui rahandusminister, et on tarvis kõigi osapoolte pingutusi taastamaks töörahu PPAs ning normaalne töösuhe ministri ja ameti juhi vahel. Teen kõik endast oleneva, et sellele kaasa aidata," seisab postituses. 

"Valitsuse jaoks on oluline minna edasi Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti haldusalasse jäävate tähtsate küsimustega, milleks on näiteks idapiiri väljaehitamine, piirikaitse tugevdamine ning sisekaitsereservi loomine eriolukordade puhuks. Need ettevõtmised vajavad ministeeriumi ja PPA asjatundlikkust ning ühiseid pingutusi," kirjuats peaminister. 

Siseministeerium teatas ennem, et Jüri Ratas ja Mart Helme kohtuvad kolmapäeval ning kuni kolmapäevani Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri küsimuses mingisugust menetlust ei toimu.

Siseminister Mart Helme teatas neljapäeval, et alustas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlust ning alates reedest, 16. augustist on Vaheriga töösuhe peatatud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tunnistas, et tal on konflikt siseminister Mart Helmega ja ta on keeldunud ametit maha panemast.

EKRE esimees Mart Helme
© AP Photo / Tanel Meos

"Ma olen olukorras, kus ühe valitsuse erakonna poliitikud survestavad mind ametist lahkuma," ütles Vaher.

Ratase sõnul on Politsei- ja Piirivalveamet olnud eeskujulik organisatsioon, mis teeb oma igapäevast tööd, et kõik saaksid elada turvalises ühiskonnas ja elukeskkonnas. 

Balti riikide elanikest usaldavad oma riigi politseid ja sõjaväge enim Eesti ja vähim Läti elanikud, selgus eurobaromeetri küsitlusest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aasta algul. Eestimaalastest usaldab politseid 80 protsenti, Leedu elanikest 76 protsenti ja Läti elanikest 60 protsenti.

Mart Helme on Eesti Vabariigi siseminister alates 29. aprillist 2019. Ta on alates aastast 2013 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.

Loe lisaks:

85
Tagid:
siseministeerium, poliitika, PPA, Elmar Vaher, Mart Helme, Jüri Ratas
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Olete õigel teel, seltsimehed: siseminister võrdles Brexitit NSV Liidust lahkumisega
Siseminister teeb ettepaneku Elmar Vaheri ja Kuno Tammearu ametis jätkamiseks
Kallim idapiir: Vaheri pädevus on kahtluse all
Eesti siseminister on valmis kohtuma oma Venemaa kolleegiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde