Peaminister Jüri Ratas arutas telefonivestluses Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyeniga koostööd

Ratas kutsus von der Leyenit Eestit külastama

42
(Uuendatud 17:11 12.08.2019)
Peaminister Jüri Ratas arutas telefonivestluses Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyeniga koostööd ja järgmise komisjoni poliitilisi prioriteete ning kutsus von der Leyenit Eestit külastama.

TALLINN, 12. august — Sputnik. Peaminister Jüri Ratase sõnul on Ursula von der Leyeni esile tõstetud teemad, nagu kestlik majanduskasv, kliimamuutustega võitlemine, digitaliseerimine, julgeolek ning maailmas ühiste huvide eest seismine ka Eesti jaoks aktuaalsed ja olulised, edatsas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Euroopa Komisjonil on väga oluline roll paljude teemade eestvedamisel, mis mõjutavad otseselt kõigi meie inimeste igapäevaelu nii praegu kui ka aastakümnete pärast. Olgu nendeks küsimusteks siis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, sotsiaalõiguste samba rakendamine, demokraatlike protsesside tugevdamine või euroopaliku eluviisi kaitsmine," lausus peaminister.

Ratas tõstis esile ka Euroopa Komisjoni tulevase presidendi soovi tagada Euroopa Liidu digitaalajastule vastav majandus ja tugevdada meie kõigi küberjulgeolekut.

"Toetan väga tulevase komisjoni presidendi soovi keskenduda põhjalikumalt kliima- ja keskkonnapoliitikale. Eesti ametisolev valitsus on seadnud samuti need küsimused oma poliitiliseks prioriteediks ning tegelenud kliima- ja keskkonnateemadega enam kui ükski varasem Eesti valitsus oma esimese saja päeva jooksul. Nagu ka Ursula von der Leyen ütles, peame selles vallas tegutsema euroopalikult ühtselt," sõnas Ratas.

Ratas ja von der Leyeni arutasid ka Eesti kandidaati tulevase Euroopa Komisjoni voliniku ametikohale. Olulise teemana puudutasid Ratas ja von der Leyen veel Balti riikide jaoks tähtsaid energia- ja transporditaristuprojekte.

"Usun, et nii Rail Balticu rajamine kui ka Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopa mandriosa võrguga 2025. aastaks on ka järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu jaoks jätkuvalt väga olulised," lausus peaminister Ratas ning pidas tähtsaks projektide rahastamise jätkumist ELi järgmisest eelarvekavast aastatel 2021-2027.

"Balti elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopa mandriosaga on energialiidu jaoks üks võtmeprojekte. Samuti on see oluline nii Eesti, Läti ja Leedu kui ka terve Euroopa energiajulgeoleku seisukohast," märkis Ratas. "Rail Balticu rajamine on meie jaoks sajandi transpordiprojekt, mis võimaldab meil saada reaalselt osaks Euroopa siseturust. See on oluline meie paremaks majanduslikuks ja poliitiliseks lõimumiseks Euroopaga ning ka meie regiooni julgeolekule," lausus peaminister.

Veel oli telefonivestluse üheks teemaks Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine.

Euroopa Parlament kiitis heaks Ursula von der Leyeni nimetamise Euroopa Komisjoni presidendiks. 60-aastane sakslanna sai esimeseks naiseks sellel Euroopa Liidu kõige kõrgemal ametikohal.

"Vahva Ursula", nagu teda vahel Saksamaal hüütakse, on naistearst, endine kaitseminister ja Angela Merkeli parim sõbranna. Missugune neist isikuomadustest osutus määravaks, pole teada, kuid uues ametis läheb vaja kõiki.

Kuuskümmend aastat, seitse last, kolm keelt ja üks unistus tugevast Euroopast. See ei pruugi olla kõige universaalsem edu valem, aga talle sellest piisas. Peale laste. Neid ta kaasa ei võtnud. Kõike muud näitas ta Europarlamendile täies ilus, arutles raadio Sputnik vaatleja Mihhail Šeinkman.

Lugege portaalist Sputnik Eesti: "Abielus" ELiga. Eurokomisjoni etteotsa sai esmakordselt naine

42
Tagid:
telefonikõne, Euroopa Komisjon, poliitika, Jüri Ratas, Ursula von der Leyen
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde