Venemaa passide väljastamine Donetski vabariigi ja Luganski vabariigi kodanikele. Arhiivifoto

Euroopa konsulaadid õpetavad tuvastama venemaalaste hulgas Donbassi elanikke

98
(Uuendatud 08:43 11.08.2019)
Euroopa Komisjoni talitused töötavad koos EL-i diplomaatilise teenistusega ja tihedas koostöös ELi esindustega Moskvas ja Kiievis, et töötada välja ühine juhend liikmesriikidele, et selgitada välja "Don-passide" identifitseerimine ning võimalik tunnustamata jätmine.

TALLINN, 11. august — Sputnik. ELi asutused töötavad välja juhised Euroopa konsulaatidele Donbassi elanikele väljastatud Venemaa passide tuvastamiseks ning Venemaa kodakondsusega Donbassi elanike esitatud viisataotlustega töötamiseks, vahendas RIA Novosti-le allikas EL-i struktuurides.

24. aprillil allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin ukaasi Venemaa passide lihtsustatud väljaandmise kohta isehakanud LRV ja DRV elanikele.

Juunis Brüsselis toimunud ELi tippkohtumisel kiideti heaks avaldus, et EL on valmis kaaluma Donbassi elanikele väljastatud Venemaa passide mittetunnustamist.

Venemaa suursaatkond Tallinnas
© Sputnik / Денис Грабусов

Samal ajal Venemaa siseministeerium teatas RIA Novostile, et "välispassidesse kantud teabe ei sisalda infot varem olnud välisriigi kodakondsuse ega kodaniku elukoha kohta väljaspool Venemaa territooriumi."

"Juunis toimunud euroala tippkohtumise järeldustes väljendati suurt muret sellise ukaasi vastuvõtmise pärast, mida peeti Minski lepingute mõtte ja eesmärkidega vastuolus olevaks. Ühtlasi leidis Euroopa Ülemkogu (tippkohtumine), et on valmis kaaluma edasisi võimalusi, sealhulgas nende Venemaa passide mittetunnustamist," tuletas allikas meelde ELi seisukohta.

Tema sõnul selles kontekstis Euroopa Komisjoni talitused töötavad koos EL-i diplomaatilise teenistusega ja "tihedas koostöös ELi esindustega Moskvas ja Kiievis, et töötada välja ühine juhend liikmesriikidele ja nende konsulaatidele, et selgitada välja nende passide identifitseerimine ning võimalik tunnustamata jätmine, mis on liikmesriikide pädevuses."

Sel nädalal võttis Eesti välisministeerium vastu otsuse mitte tunnistada Ukraina Donetski ja Luganski oblasti elanikele pärast 2019. aasta 24. aprilli väljastatud Venemaa passe, juhul kui passi valdaja ei olnud juba varem Venemaa kodanik. Välisminister Urmas Reinsalu avaldas lootust, et teised Euroopa riigid järgivad sel puhul Eesti eeskuju.

Venemaa saatkonnal on häbi Eesti välisministeeriumi otsuse pärast. Saatkonnas märgiti, et niiviisi on ametlik Tallinn sisuliselt ühinenud kriisist haaratud Ukraina piirkonna humanitaarblokaadiga.

2014. aastast peale kestab Donbassis relvastatud vastasseis, mis on kaasa toonud arvukalt inimohvreid tsiviilelanikkonna seas.

Selle põhjuseks sai Ukraina võimude poolt alustatud "terrorismivastane" operatsioon isehakanud Luganski RV ja Donetski RV vastu, kes pärast Ukrainas toimunud riigipööret kuulutasid end iseseisvaiks.

Kiievi versiooni kohaselt toetab mässulisi Moskva. Venemaal peetakse sääraseid süüdistusi absurdseteks ja vastuvõetamatuiks. Venemaa juhtkond on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei ole Ukraina siseriikliku konflikti osapooleks ja sündmustega selle riigi kaguosas ei ole tal mingit pistmist.

Mingisuguseid "vene sõjaväelasi", kellest Kiiev kuulutab, ei ole muuhulgas ka OSCE seiremissioon Donbassis täheldanud.

Lugege portaalist Sputnik Eesti: Eesti ei tunnista Donbassis väljastatud uusi Venemaa passe

98
Tagid:
pass, Donetski RV, Luganski RV, Donbass, EL, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde