Varssavi püüab Euroopat veenda loobuma Putinit külla kutsumast, illustreeriv foto

Varssavi püüab veenda Euroopat Putinit külla kutsumisest loobuma

122
(Uuendatud 17:11 13.08.2019)
Poola diplomaat Marcin Przydacz teatas Euroopa liidritele, et president Vladimir Putini küllakutsumine on viga. Seega on Poola ametniku kriitika alla ka sattunud Eesti president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 9. august — Sputnik, Aleksei Toom. Poola asevälisminister Marcin Przydacz noomis Euroopa liidreid kavatsuste eest soojendada suhteid Venemaaga. Varssavi diplomaat pidas tõenäoliselt silmas teiste hulgas president Kersti Kaljulaidi, kes oma Moskva-visiidi ajal kutsus Venemaa liidrit Eestisse külla.

Poola välisministri asetäitja Marcin Przydacz teatas intervjuus Reutersile, et tema arvates näeb mõnede Euroopa liidrite tegevus välja kui katse üles sulatada suhted Venemaaga.

Poola diplomaadi avaldusi hinnatakse veel ka kui omamoodi õpetussõnu Euroopa Komisjoni uuele presidendile Ursula von der Leyenile, kes hakkab kokku panema komisjoni uut koosseisu.

Kuigi Przydacz ei täpsustanud (kuigi ta tegi paar vihjet), milliseid "Venemaa suhtes eksinud" Euroopa poliitikuid ta silmas peab, võib nende hulka arvata ka Eesti president Kersti Kaljulaidi.

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, kutsus Eesti riigipea oma paljudele üsna ootamatu aprillikuise Moskva-visiidi ajal Venemaa liidri VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile, mis toimub 2020. aasta juunis Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Президент РФ Владимир Путин и президент Эстонии Керсти Кальюлайд во время встречи
© Sputnik / Владимир Астапкович
Eesti president Kersti Kaljulaid ja Venemaa president Vladimir Putin kohtumise ajal

Meetmeid rakendame küll, aga mingeid tulemusi ei ole

President Kaljulaidi on üsna raske arvata nende Euroopa poliitikute hulka, kes tõepoolest järjest häälekamalt astuvad välja Venemaaga sõbralike suhete taastamise poolt (ta kritiseerib üsna palju ja meelsasti Moskva poliitikat), kuid fakti, et ta kavatseb uuesti Vladimir Putiniga kohtuda, pealegi veel Eesti pinnal, peavad kodumaised rahvuslased ja nende mõttekaaslased, sealhulgas Poolas, suureks veaks ning "järeleandmiseks Moskva agressiivsele poliitikale".

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Никольский

Przydaczi avaldus järgnes veel ka tõenäoliselt seoses looga sellest, kuidas Olbernhau linnapea Heinz-Peter Haustein saatis Vladimir Putinile küllakutse Saksamaale.

Selliseid kutseid saavad suurriikide juhid sageli, kuid kaugeltki alati ei saa ega taha neid vastu võtta. Nii et selles loos ei oleks midagi ebatavalist, kui sakslaste hulgas poleks puhkenud kära seoses teatega Olbernhau linnapea ametlikust kutsest ja Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei juhtkonna toetusest sellele sammule.

"Tundub, et mõned Euroopa liidrid ei ole endale teadvustanud, et nende tegusid võetakse kui katset suhteid siluda, aga kui nad on sellest teadlikud, on nende poliitika vale," ütles Marcin Przydacz Reutersi ajakirjanikule, jättes täpsustamata, keda või mida ta täpsemalt silmas peab. "Ei ole põhjust kutsuda Venemaa liidrit mitmesugustele pidudele või meiega tantsima /.../. Meetmed, mida me rakendame, et sundida Venemaad loobuma agressiivsest poliitikast Ida-Euroopa suhtes /.../ aga ta pole poolt sammugi taganenud."

Lugege portaalist Sputnik Eesti: President Kaljulaidi visiit Moskvasse

122
Tagid:
poliitika, Vladimir Putin, Kersti Kaljulaid, Eesti, Euroopa, Venemaa, Poola
Samal teemal
President Kaljulaidi visiit Moskvasse
Venemaata, kuid Saksamaaga: Poola viis Teise maailmasõja algust tähistada
Reinsalu: Poola on Eesti julgeolekus üks võtmeriike
Ameerika Ühendriigid ja Poola lõid sõjaväebaasi osas käed
Ajaloo ümberkirjutamine, Poola variant, kõik müügiks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde